Otsingu tulemused

Eestist eksporditi 2011. aasta juulis kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Masinad ja seadmed moodustasid juulis Eesti koguekspordist 32% ja -impordist 31%.

2013. aasta novembris võrreldes 2012. aasta novembriga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 9% ja kaupade import jäi samale tasemele, teatab Statistikaamet. Eksport langes ka 2013. aasta oktoobriga võrreldes 4%.

Veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 7,9 miljardi krooni eest ja imporditi Eestisse 8,9 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta veebruariga võrreldes vähenes eksport 26% ja import 35%. Languse põhjustas oluline vähenemine masinate ja seadmete ning transpordivahendite kaubavahetuses.

Kaupade eksport kahanes 2015. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 6% ja import 10%, teatab Statistikaamet. Enim vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade, mehaaniliste masinate ning mineraalsete toodete kaubavahetus.

Eestist eksporditi 2011. aasta aprillis kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii kaupade eksport kui ka import ületas senist kõrgeimat ehk selle aasta märtsi käivet. Kaubavahetuse kasvu mõjutasid oluliselt masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,4%, teatab Statistikaamet.

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7 miljardit eurot. Majanduslangust mõjutasid enim veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusalad.

Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 7,4 miljardit eurot.

Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.