Otsingu tulemused

2021. aastal oli teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht 551 miljonit eurot, mis on 15% enam kui aasta varem. Ettevõtlussektori panus T&A tegevusse oli märkimisväärne. Eelmise aasta arenguid teadus- ja arendustegevuses tutvustab statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson.

Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.

Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta juunis majutusettevõtetes 337 000 turisti, mis on sama palju kui aasta varem samas kuus. Suurenes välisreisijate hulk, aga vähenes siseturistide arv.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 5,3%, tööhõive määr 69,4% ja tööjõus osalemise määr 73,3%.

Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.

Statistikaameti andmetel tegeleb innovatsiooniga 53% ettevõtetest, kõige innovaatilisemad on põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmisega tegelevad ettevõtted. Ettevõtete 2020.–2022. aasta innovatsiooniuuringu tulemustel on innovaatilisus kahanenud 11 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 886 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 6%.

Statistikaameti andmetel vähenes 2024. aasta märtsis tööstustoodangu maht võrreldes mulluse märtsiga 5,7%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang pisut mäetööstuses (0,4%), kuid kahanes 6,5% töötlevas tööstuses ja 4,4% energeetikas.

Statistikaameti andmetel tunneb ilmajäetust 6,2% elanikkonnast ehk ligi 84 000 Eesti inimest. Andmed näitavad, et kolmandikul Eesti inimestest ei ole piisavalt sääste ootamatute kulutuste katteks. Milliste tunnuste järgi ilmajäetust hinnatakse? Millised on peamised hüved, mida inimesed endale lubada ei saa ja kes tunnevad ilmajäetust kõige valusamalt? Ühiskonna olukorda peegeldab statistikaameti korraldatud 2023. aasta Eesti sotsiaaluuring.