Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütiku Luisa Nuka sõnul suurenes tehisintellekti kasutamine aastaga leibkondades 1,4 korda ja ettevõtetes 1,5 korda. „Kasvu taga on ilmselt sellel põhinevate rakenduste ja teenuste laiem kättesaadavus ning nende integreerimine igapäevaellu. Kõige rohkem suurenes kasutus 65–74-aastaste vanuserühmas, kus kasv oli rohkem kui kahekordne,“ tõi Nuka välja. Märgatavam suurenemine toimus ka 35–44-aastaste seas. „Tehisintellekti kasutamine noorte seas oluliselt ei suurenenud, kuna selle vanuserühma kasutustase oli juba varem kõrge (90%). Samas jäid noored jätkuvalt kõige

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tea Vassiljeva sõnul viitab töötuse vähenemine majandusolukorra paranemisele. „Samas hõives tõusu ei paista ja mitteaktiivsete suur osatähtsus tööealiste hulgas suuremaks optimismiks veel põhjust ei anna,“ ütles Vassiljeva. Hõivatuid oli tänavu teises kvartalis 691 600, mida oli 5700 inimese võrra vähem kui aasta varem, kuid 5300 võrra enam kui esimeses kvartalis. Tööhõive määr 68,6% oli veidi madalam kui aasta varem ning üksnes 0,6 protsendipunkti kõrgem kui selle aasta esimeses kvartalis. „Seega suve algusele omane hõive kasv, mida teise kvartali andmetes

Tänase eluaseme hinnaindeksi pressiteate koostamisel oli probleemide tõttu analüüsi tarkvaras ekslikult kasutatud baashindadena valesid andmeid. Asendasime need nüüd õigete andmetega. Vabandame! Korrigeeritud andmed on toodud punasega, samuti muutsime joonisel viimase kvartali andmeid. Statistikaameti analüütik Lii Kruusla ütles, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid 2026. aasta esimeses kvartalis korterite hinnad 1,6% ja majade hinnad 7,1%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes tõusid kõige rohkem just uute korterite ruutmeetrihinnad väljaspool Tallinna,“ tõi Kruusla välja. „Eluaseme

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisse kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus tõi välja, et nii aastases kui ka eelmise kvartali võrdluses mõjutas teise kvartali ehitushinnaindeksi tõusu enim importtoormest sõltunud materjalide kallinemine. „Esimese kvartaliga võrreldes

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et viimase viie aasta pidev reisijate juurdekasv Balti riikide lennujaamades eelmisel aastal vaibus. „Võrreldes 2024. aastaga jäi nii Tallinna kui ka Riia lennujaama reisijate arv pea muutumatuks. Kasvu oli märgata ainult Leedu lennuliikluses, kus reisijate arv suurenes 2024. aastaga võrreldes 8,4%. Leedu edestas seni liidripositsioonil olnud Lätit 0,5% ning sealne reisijate arv kasvas 7,13 miljonini,“ kommenteeris Kardakov. Enim reisitakse Tallinna ja lähiriikide lennujaamade vahel Eelmisel aastal toimus Tallinna lennujaamast

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul jäi palgakasv stabiilse 5–6% piiresse. „Aastases võrdluses on palgakasvust osa saanud kõik maakonnad, enim aga Rapla- ja Järvamaa, kus brutopalga kasv jäi 7% piiresse. Kõige vähem tõusis palk Viljandi- ja Tartumaal, kus palgakasv jäi 5% piiresse,“ täpsustas Vaikmets. Kõige kõrgem brutokuupalk oli esimeses kvartalis jätkuvalt Harjumaal (2405 eurot), kus töötasu kasvas aastaga 6,3%, ja Tartumaal (2129 eurot), kus aastane palgakasv oli 5,3%. „Kui vaadata eraldi ka Tallinna näitajaid, siis pealinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk

Parandasime valitsemissektori allsektorite üle-/puudujäägi joonisel 2022. aasta teise ja neljanda kvartali keskvalitsuse andmeid. Vabandame ja palume kasutada uut joonist. Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega, sotsiaalkindlustusfondide alla aga tervisekassa ja töötukassa. Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuhi

Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügimaht, mis mais kahanes, hakkas juunis taas kasvama. Müügimahu suurenemist mõjutasid juunis toidukaupade kauplused, kus müügimaht kasvas pärast enam kui kaks aastat kestnud vähenemist. „Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta juuniga võrreldes 1%. Viimati kasvas toidukaupade kaupluste müügimaht 2024. aasta märtsis,“ täpsustas Pihlak. Nii mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete kui ka tööstuskaupade kaupluste müügimaht jäi 2025. aasta juuni tasemele. „Mootorikütuste jaemüügiga

Eesti ehitusettevõtted ehitasid mullu kokku 4 miljardi euro eest: hooneid 2,5 miljardi ja rajatisi 1,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2% vähem. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul vähenes ehitusmaht neljandat aastat järjest. „2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine,“ selgitas Sinisaar. Kohalikul ehitusturul kasvas uute hoonete ehitus Eelmisel aastal kahanes