Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest
Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.
Statistikaameti analüütiku Luisa Nuka sõnul suurenes tehisintellekti kasutamine aastaga leibkondades 1,4 korda ja ettevõtetes 1,5 korda. „Kasvu taga on ilmselt sellel põhinevate rakenduste ja teenuste laiem kättesaadavus ning nende integreerimine igapäevaellu. Kõige rohkem suurenes kasutus 65–74-aastaste vanuserühmas, kus kasv oli rohkem kui kahekordne,“ tõi Nuka välja.
Märgatavam suurenemine toimus ka 35–44-aastaste seas. „Tehisintellekti kasutamine noorte seas oluliselt ei suurenenud, kuna selle vanuserühma kasutustase oli juba varem kõrge (90%). Samas jäid noored jätkuvalt kõige aktiivsemaks tehisintellekti kasutavaks vanuserühmaks,“ selgitas analüütik.
Tehisintellekti kasutamine vanuserühmades
| 2025 | 2026 | |
|---|---|---|
| 16–24-aastased | 82,8 | 89,7 |
| 25–34-aastased | 70,3 | 86,3 |
| 35–44-aastased | 57,9 | 81,1 |
| 45–54-aastased | 41,8 | 65,6 |
| 55–64-aastased | 22,9 | 48,3 |
| 65–74-aastased | 8,0 | 18,3 |
Tehisintellekti mitte kasutavate inimeste osakaal jätkuvalt väheneb. Peamine põhjus, miks seda ei kasutata, on vajaduse puudumine. Seejuures oli tehisintellektist mitteteadlikke inimesi mittekasutajate seas vaid 1,4%, mis näitab, et teadlikkus tehisintellektist on ühiskonnas väga kõrge.
Tehisintellekti tehnoloogiate kasutamine on suurenenud ka ettevõtetes
Ettevõtted kasutavad üha enam tehisintellekti loomuliku teksti genereerimiseks. Võrreldes 2025. aastaga suurenes selliste ettevõtete osakaal 11,1 protsendipunkti. Samuti on 7 protsendipunkti võrra kasvanud piltide ja videote genereerimist kasutanud ettevõtete osakaal.
„Tehisintellekti kasutamise kasv nii elanikkonna kui ka ettevõtete seas näitab, et tehnoloogia muutub ühiskonnas üha tavapärasemaks ning leiab rakendust nii igapäevaelus kui ka tööprotsessides,“ kommenteeris Nuka.
Internetiühendusega seadmeid kasutatakse aina enam
Internetiühendusega seadmete kasutamine on 2026. aastal võrreldes 2024. aastaga märgatavalt suurenenud. „Kasv on toimunud igas valdkonnas, mis viitab sellele, et nutikad tehnoloogiad on muutumas elu loomulikuks osaks,“ sõnas analüütik.
Kõige laialdasemalt kasutatakse jätkuvalt nutitelereid, -kellasid ja muid kantavaid seadmeid ning erinevaid internetiühendusega kodumasinaid. Samuti on kasvanud huvi energiasäästu toetavate nutikate lahenduste vastu, nagu näiteks internetiühendusega termostaadid, elektriarvestid, valgustid ja muud koduse energiakasutuse jälgimise seadmed, mida kasutatakse 28% rohkem.
„Ühelt poolt on nutiseadmete hinnad muutunud ajaga tarbijale kättesaadavamaks ning seadmete kasutus lihtsamaks, mis soosib igapäevast kasutust. Teisalt on suurenenud inimeste teadlikkus võimalustest jälgida energiatarbimist, parandada kodu turvalisust ja automatiseerida igapäevaseid tegevusi,“ selgitas Nuka seadmete populaarsuse kasvu.
Märkimisväärse kasvu on teinud ka tervise- ja heaoluseadmed. Nutikellasid, aktiivsusmonitore ja muid kantavaid seadmeid, mis aitavad jälgida füüsilist aktiivsust, kasutatakse võrreldes 2024. aastaga 14% rohkem. Internetiühendusega terviseseadmed võimaldavad aga jälgida näiteks vererõhku, veresuhkru taset või kehakaalu. „Vananeva ühiskonna ja kasvava terviseteadlikkuse tingimustes on selliste seadmete tähtsus üha suurem,“ märkis analüütik.
Kõige rohkem on võrreldes 2024. aastaga suurenenud wifi-ühendusega autode kasutamine – lausa 36%. Samal ajal on aga vähenenud nende inimeste osakaal, kes ei ole kasutanud ühtegi internetiühendusega seadet.
Internetiühendusega seadmete kasutajate arv
| 2024 | 2026 | |
|---|---|---|
| Termostaat, elektriarvesti, valgustid, pistikühendused või muu lahendus energia kasutamise seireks või säästmiseks kodus | 164 000 | 209 100 |
| Kodune signalisatsioon, suitsuandur, turvakaamerad, nutilukud või muu kodune turvalahendus | 178 100 | 202 900 |
| Kodumasin (nt robotniiduk, robottolmuimeja, külmik, praeahi, kohvimasin, kastmissüsteem, aiatehnika) | 207 000 | 258 500 |
| Häälkäsklustega juhitav virtuaalne abiline (nt Google Assistant, Alexa, Siri, Cortana, Bixby vms) | 80 700 | 99 300 |
| Nutiteler | 528 500 | 588 300 |
| Internetiühendusega mängukonsool | 151 000 | 155 500 |
| Internetiühendusega muusikakeskus, nutikõlarid, nt Bluetoothiga nutitelefoni kaudu | 255 400 | 317 700 |
| Nutikell, aktiivsusmonitor, juhtmevabad kõrvaklapid, nutiprillid, turva- või ohutuse jälgimisseadmed, internetiühendusega ehted, riided, jalanõud | 492 400 | 563 700 |
| Internetiühendusega tervise- või raviseadmed vererõhu, veresuhkru taseme, kehakaalu jälgimiseks ja muud terviseseadmed | 57 400 | 68 600 |
| Internetiühendusega mänguasjad (robotid, nukud, droonid) | 30 400 | 33 800 |
| Sisseehitatud WiFi-ühendusega autod | 127 200 | 173 400 |
| Asjade internetti (IoT-d) kasutanud | 747 400 | 797 600 |
| Ei ole kasutanud ühtegi internetiühendusega seadet | 534 100 | 499 400 |
Isikuandmete kaitse meetodite kasutamine on jäänud samaks
Võrreldes 2025. aastaga on isikuandmete kaitse meetodite kasutamise osakaal jäänud peaaegu samaks. Veidi kasvas reklaami otstarbel isikuandmete kasutamise keelamine, mis võrreldes 2025. aastaga suurenes 12%.
Vanusegruppide teadlikkuses kaitsemeetodite kasutamisest on märkimisväärsed erinevused. Kui 65–74-aastastest oli oma seadme asukohateabele juurdepääsu piiranud või keelanud vaid 14%, siis 16–24-aastaste seas oli selle osakaal 69% ja 35–44-aastaste seas 63%. Reklaami otstarbel isikuandmete kasutamise keelamine oli nooremate seas samuti palju rohkem levinud: 16–24-aastaste ja 35–44-aastaste vanuserühmas vastavalt 63,7% ja 64,5%, seevastu vanemaealiste ehk 65–74-aastaste seas kõigest 20,6%.
Analüütiku sõnul võib nooremate suuremat teadlikkust isikuandmete kaitsest selgitada kõrgema digipädevuse ja aktiivsema internetikasutusega. „Sagedasem kokkupuude erinevate digiteenuste ja rakendustega suurendab teadlikkust nii privaatsusriskidest kui ka võimalustest oma isikuandmeid kaitsta,“ põhjendas Nuka.
Küberturvalisus muutub ettevõtete jaoks üha olulisemaks
Ettevõtted pööravad aina rohkem tähelepanu turvameetmete rakendamisele, et kaitsta andmeid ja ennetada turvaintsidente. Enim kasutatakse andmete varundamist eraldi keskkonda ning ka topelt autentimist. Tehniliste turvameetmete kõrval kasutatakse märksa harvemini info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riskianalüüse. „See viitab, et ettevõtted keskenduvad eelkõige otsesele kaitsele, vähem aga süsteemsele riskide hindamisele ja ennetamisele,“ selgitas analüütik.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete seas uurivad statistikaorganisatsioonid ühtse metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2025. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab vähemalt 10 hõivatuga ettevõtteid. Uuring viiakse läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides samal ajal ja sama metoodika alusel. Eurostat avaldab liikmesriikide andmed aasta lõpus.
Andmed on avaldatud 16.09.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)