Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul paistis 2024. aasta algus silma kaubavahetuse vähenemisega, sest esimeses kvartalis kahanes kaupade eksport 16% ja import 11%. „Kolmandas kvartalis jäi import samale tasemele ning eksport hakkas pisut kasvama. Neljanda kvartali kasvunumbrid olid juba paremad – kaupade eksport suurenes 6% ja import 7%,“ selgitas Leppmets. Eelmisel aastal vähenes kaupade reeksport 9% ning Eesti päritolu kaupade väljavedu 1%. Kõige rohkem kahanes kodumaiste kokkupandavate puitehitiste ja metallijäätmete eksport. Vähenemist aitas tasakaalustada

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et jaanuaris jätkus 2024. aasta teises pooles alanud väliskaubanduse kasv. „Kaubavahetuses Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas eksport 11% ja import 9%, liiduvälistesse riikidesse kasvas aga eksport 19% ja import nendest lausa 57%. Seda mõjutas enim kaupade suurem väljavedu Ameerika Ühendriikidesse ning suurem sissevedu Türgist,“ lisas Leppmets. Jaanuaris kasvas enim mineraalsete toodete eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), puitu ja puittooteid (12%) ning põllumajandussaaduseid

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusis tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,9% ning aastases võrdluses 5%. „Võrreldes mulluse juuniga mõjutasid indeksit enim 8,4% kallinenud toidukaubad. Transpordi 7,5% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Mais kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (10,1%). Odavnenud on riided ja jalatsid (4,1%) ning eluasemega seotud hinnad (0,6%). Võrreldes aastatagusega on

Bussidega transporditi esimeses kvartalis 41,6 miljonit sõitjat ja läbiti 39 miljonit kilomeetrit. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov märkis, et kõige rohkem kasutati bussitransporti taas linnaliinidel. „Linnaliinidel kasvas bussisõitjate arv esimeses kvartalis mullusega võrreldes 6% ja ulatus 34,2 miljonini. See ei kompenseerinud siiski täielikult trollisõitjate kadumist viimaste Tallinna trolliliinide lõpetamise tõttu. Trammisõitjate arv aga vähenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes umbes 2%, jäädes 5,1 miljoni juurde,“ lisas Kardakov. Riigisisestel kaugliinidel oli

Statistikaameti väliskaubanduse tiimijuhi Evelin Puura sõnul mõjutas tänavu augustis kaubavahetust jätkuv ekspordi ja impordi vähenemine Euroopa Liidu liikmesriikidega. „Augustis vähenes eksport liikmesriikidesse aastatagusega võrreldes 3% ja import nendest 8%. Samas aga suurenes eksport 6% Euroopa Liidu välistesse riikidesse,“ tõi Puura välja. Kaupadest eksporditi augustis enim elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid (11%). Aastases võrdluses kahanes kõige rohkem mineraalsete kütuste (31 miljoni euro võrra) ning mehaaniliste

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on rändestatistika riigi jaoks väga oluline, sest annab väärtusliku sisendi rände-, majandus- ja lõimumispoliitika kujundamiseks, samuti mitmete teenuste planeerimiseks. „Eesti elanikkond on pidevas muutuses, eestlased rändavad mujale teadmisi ja kogemusi saama ning paljud tulevad kodumaale tagasi. Samamoodi tullakse Eestisse teistest riikidest, mõni nendest inimestest liigub kiiresti edasi, mõni jääb aga pikemaks ajaks. Rände juhtimislaud on paindlik tööriist, mis aitab Eesti elanikkonnaga seotud statistikat

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%. Jooksevhindades eksporditi kaupu üle 1,3 miljardi euro ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Möödunud aastal suurenes kalakasvatusettevõtete müüdud kaubakala kogus võrreldes 2023. aastaga 45 tonni võrra. Kasvatatud kala kogus aastatel 2019–2022 kahanes, kuid on viimasel kahel aastal jälle kasvama hakanud. Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et toidukaupade hinnatõus on jõudnud ka kalakasvatussektorisse. „Kasvatatud kala keskmine kilogrammi hind tõusis 30% võrra ja oli üle 8 euro,“ selgitas Kardakov. Eestis enim kasvatatud ja müüdud kalaliik on jätkuvalt vikerforell, mille kogus on viimastel aastatel pidevalt suurenenud. Eelmisel aastal müüdi 835 tonni vikerforelli