Otsingu tulemused

Statistikaamet esitleb täna, 25. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2014“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Eestis on rahvastikuarengu üks olulisemaid näitajaid — oodatav eluiga — viimasel kümnendil nii meeste kui ka naiste puhul positiivse ehk tõusva trendiga. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi. 2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga Statistikaameti andmetel läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani. Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008

Statistikaamet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustavad täna, 17. novembril Eesti piiripunktides suvel alanud väliskülastajate uuringu teist etappi, mis kestab detsembri keskpaigani.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel 2013. aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatab Statistikaamet. 2013. aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%.

Eestis käidi 2015. aastal kinos 3,1 miljonit korda, mis on taasiseseisvusaja rekord, teatab Statistikaamet. Eesti kinodes linastus rekordarv filme, millest enamiku moodustasid esmakordselt Euroopa riikide filmid.

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2013. aasta I kvartalis 647 miljonit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Kui mullu suurenes kogukasum aastavõrdluses keskmiselt 7%, siis tänavu I kvartalis kasv aeglustus.

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu esialgsetel andmetel oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatab Statistikaamet.

Eesti eksportiv ettevõte ekspordib aastas keskmiselt 2,4 miljoni euro eest kaupu. Pooled eksportijad piirduvad ühe kuni kolme toote eksportimisega ühele või kahele välisturule. Enim on eksportivaid ettevõtteid puidutööstuses. Eesti eksportööride ekspordikorvi uurides selgus, et üle veerandi eksportijatest müüs välisturul vaid ühte toodet. Samas pooled eksportöörid müüvad välisturgudel nelja ja enam toodet, mis näitab, et Eesti eksportööri ekspordikorv on üpris mitmekesine. Eesti ettevõte siseneb välisturule enamasti vaid ühe tootega ning keskendub oma olulisimale tootele. Samas on

Statistikaameti andmetel eksporditi oktoobris kaupu 1,5 miljardi ja imporditi 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aasta sama kuuga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk oktoobris oli 307 miljonit eurot, mis on 24 miljonit rohkem kui aasta varem.

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.