Otsingu tulemused

2011. aasta rahvaloenduse andmetel on töörände peamiseks sihtkohaks suuremad linnad. Laste haridus- ja vanemate töörände muster enamasti ei kattu. Õpirände ulatuse ja suuna määrab kooli kaugus kodust – gümnaasiumis käiakse üldjuhul kodu lähedal.

Statistikaamet esitleb täna, 25. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2014“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Analüüsides Tallinnas elava 6250 eestlase ja 6250 venekeelse inimese ühe aasta (jaanuar kuni detsember 2010) mobiiltelefoni positsioneerimise andmeid, võrdlesid Tartu Ülikooli teadlased kahe rahvusrühma ruumikasutust kodulinnas Tallinnas, Eestis väljaspool Tallinna ning välismaal.

Esialgsetel andmetel oli ettevõtlussektori kogukasum 2009. aastal 17,2 miljardit krooni, mis oli enam kui kaks korda väiksem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12% ja import 25%. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31% ja import 19%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) jäi esialgsetel andmetel 2013. aasta IV kvartalis 2012. aasta IV kvartaliga võrreldes samale tasemele, teatab Statistikaamet. 2013. aastal kasvas Eesti majandus varasema aastaga võrreldes 0,7%.

Eestisse rändas 2015. aastal sisse 15 413 inimest ja Eestist välja 13 003 inimest, teatab Statistikaamet. Rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Statistikaamet ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustavad täna, 17. novembril Eesti piiripunktides suvel alanud väliskülastajate uuringu teist etappi, mis kestab detsembri keskpaigani.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta kolmandas kvartalis teenuste eksport ja import vastavalt 32% ja 33% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi 2,8 miljardi ja imporditi 2,2 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 568 miljonit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 129 miljoni võrra suurem.