Otsingu tulemused

Oleme harjunud mõtlema pealinnast kui tõmbekeskusest. Vaadates Tallinnas elavate inimeste liikumist aga teise mätta otsast, on see ühtlasi suurima väljarändajate arvuga Eesti omavalitsusüksus.

ISBN 978-9985-74-625-7 Eesti keeles Ilmus: 27.08.2019 Kuidas hindavad lapsed oma heaolu Eestis ja mujal maailmas? Väljaanne keskendub laste subjektiivsele heaolule, lastelt andmete kogumisele ja kvalitatiivsete andmete väärtusele, laste turvalisusele, perekonnale ja koolile ning sellele, kuidas laste õigused on tagatud. Artiklites antakse ülevaade laste subjektiivse heaolu uurimisest ja analüüsitakse Eesti ning teiste riikide laste andmeid.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2023 Eesti rahvaarv 1 357 739 ehk kahe protsendi (25 943) võrra suurem kui aasta tagasi. Seda, kui palju elab siin just eesti rahvusest inimesi ja kui palju on eestlasi maailmas kokku, uuris lähemalt rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit.

Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?

Targad ja kvaliteetsed otsused kohaliku elu kiiremaks ja jätkusuutlikuks arendamiseks sünnivad usaldusväärsetele andmetele tuginedes. Statistikaameti loodud juhtimislauad annavad täpse pildi sellest, mis suunas olulised näitajad omavalitsuses liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Statistikaamet esitleb täna, 29. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2015“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

Eesti rahvaarv on viimased neliteist aastat olnud 1,3 miljonit. Praeguste trendide jätkudes jääb see nii veel paljudeks aastakümneteks. Mullu kasvas rahvaarv 0,3%, mis on viimaste aastate keskmine tulemus. Samas on murettekitav asjaolu, et lisanduv noorte vanusrühm on pensionile siirdujatest veerandi võrra väiksem.

ISBN 978-9985-74-620-2 Eesti keeles Formaat A4. 223 lk Ilmus: 30.11.2018 Milline paistab Eesti areng ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärkide taustal? Kogumik esitab 87 analüüsitud ja illustreeritud näitajat. Seosed on loodud Eesti säästva arengu strateegia ning mitme arengu- ja tegevuskavaga. Kogumik valmis koostöös Riigikantselei strateegiabüroo ja valdkonna ekspertidega. Kuigi põhitähelepanu on suunatud säästvale arengule, pakub väljaanne silmaringi avardavat lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.

Aastatel 2007–2009 on Eestisse sisserännanud veidi alla 4000 inimese aastas ja Eestist välja üle 4000 inimese aastas. Peamised riigid, kuhu minnakse ja kust tullakse on samad — Soome, Venemaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Sisserändel ülekaalus mehed, väljarändel naised Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Eestisse sisse rändab enam mehi (2009. aastal oli naiste osatähtsus sisserändel 39%), samas Eestist välja rohkem naisi. Suurimaks lahkujate rühmaks on sünnitusealised naised. Ka meeste väljarändes on suurim vanuserühm