Liigu edasi põhisisu juurde

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse
  • EST
  • ENG
Avaleht

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
    • Valdkonnad
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
    • Loendused
    • Andmekirjaoskus
    • Küsi statistikat
    • Metoodika ja kvaliteet
    • Eksperimentaalstatistika
    • Kiirstatistika
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
    • Tule meile tööle
    • Kalender
    • Koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
    • Tarkvaraarendajale
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus

Põhinavigatsioon

  • Avasta statistikat
    • Andmebaas
    • Põhinäitajad
      • Eesti majanduse põhinäitajad
    • Valdkonnad
      • Majandus
        • Ehitus
        • Ettevõtete majandusnäitajad
        • Majandusüksused
        • Sisekaubandus
        • Teenindus
        • Tööstus
        • Turism, majutus ja toitlustus
        • Väliskaubandus
          • Kaupade eksport
          • Kaupade import
          • Teenuste eksport
          • Teenuste import
      • Rahandus
        • Rahvamajanduse arvepidamine
          • SKP reaalkasv (aheldatud väärtus)
        • Hinnad
          • Ehitushinnaindeks
          • Tarbijahinnaindeks
          • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks
        • Valitsemissektori rahandus
          • Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus (EDP)
        • Pangandus ja finantsturud
        • Kindlustus
      • Energia ja transport
        • Energeetika
        • Transport
      • Infotehnoloogia, innovatsioon ja teadus-arendustegevus
        • Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia
        • Innovatsioon
        • Teadus- ja arendustegevus
      • Keskkond
        • Jäätmed ja ringmajandus
        • Kliima
        • Õhk
        • Materjali- ja energiatõhusus
        • Rohemajandus
        • Mets
        • Keskkonnakaitse rahastamine
        • Elurikkuse kaitse ja maakasutus
        • Vesi
      • Tööelu
        • Palk ja tööjõukulu
          • Keskmine brutokuupalk
          • Palgalõhe
        • Sissetulek
        • Tööelu kvaliteet
        • Tööõnnetused
        • Tööturg
          • Mida näitavad töötuse andmed?
          • Tööhõive määr
          • Töötuse määr
      • Põllumajandus ja kalandus
        • Põllumajandus
        • Põllumajandus ja keskkond
        • Kalandus
      • Kultuur
        • Film ja kino
        • Muuseumid
        • Muusika
        • Raamatukogud ja raamatud
        • Rahvakultuur
        • Sport
        • Teater
        • Televisioon ja raadio
      • Heaolu
        • Lapsed
        • Noored
        • Ajakasutus
        • Leibkonnad
        • Lõimumine
        • Õigus ja turvalisus
        • Sotsiaalne kaitse
        • Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus
          • Absoluutne vaesus
          • Arvestuslik elatusmiinimum
          • Suhteline vaesus
        • Tervis
          • Oodatav eluiga
          • Tervena elada jäänud aastad
      • Rahvastik
        • Rahvaarv
        • Rahvastikuprognoos
        • Abielud ja lahutused
        • Ränne
        • Sünnid
        • Surmad
      • Haridus
        • Alusharidus
        • Huviharidus
        • Kutseharidus
        • Kõrgharidus
        • Üldharidus
      • Säästev areng
        • 1. Majanduslik toimetulek
        • 2. Toiduga kindlustatus
        • 3. Tervis ja heaolu
        • 4. Kvaliteetne haridus
        • 5. Sooline võrdõiguslikkus
        • 6. Puhas vesi ja sanitaaria
        • 7. Jätkusuutlik energia
        • 8. Tööhõive ja jätkusuutlik majandus
        • 9. Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon
        • 10. Ebavõrdsuse vähendamine
        • 11. Jätkusuutlikud linnad ja asumid
        • 12. Säästev tootmine ja tarbimine
        • 13. Kliimamuutusega kohanemise meetmed
        • 14. Ookeanid ja mereressursid
        • 15. Maa ökosüsteemid
        • 16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid
        • 17. Üleilmne koostöö
        • 18. Kultuuriruumi elujõulisus
    • Piirkonnad
    • Rakendused
    • Ruumiandmed
    • Uudised
    • Väljaanded
      • Eurostati väljaanded
      • Uuringute kokkuvõtted
    • Loendused
      • Rahvaloendus 2021
        • Rahvaloendustest Eestis
        • 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Eluruumi- ja leibkonnaankeet
          • Isikuankeet
          • Mõisted
        • 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus
          • Mõisted
      • Põllumajandusloendus 2020
    • Andmekirjaoskus
      • Küsimus24
    • Küsi statistikat
      • Tellimustöö
      • Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil
    • Metoodika ja kvaliteet
      • Statistikatööd
      • ESMS metaandmed
      • Metoodika
    • Eksperimentaalstatistika
      • Ajateenistuse läbinute tööturuseisundi analüüs
      • Õpetajate elukaar aastatel 2015–2022
    • Kiirstatistika
      • Ukrainlased Eesti tööturul
      • Surmade kiirstatistika
      • Rohepöörde trendid (2020)
      • Liikuvusanalüüs (2019–2020)
      • Tööturu kiirstatistika (2024)
      • Tööturu kiirstatistika (2019–2020)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2024)
      • Ettevõtete kiirstatistika (2019–2020)
        • Ettevõtete käive
        • Ettevõtete tööjõukulud
  • Esita andmeid
    • Sisene iseteenindusse
    • Andmete esitamisest
      • Ettevõtete uuringud
        • Uus iseteenindus
        • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)
        • EKOMAR
        • Intrastat
        • Põllumajanduse struktuuriuuring 2023
        • Taimekasvatuse uuring
        • Majandusüksuste klassifitseerimise abiinfo
        • Andmete esitamisest töötamise registrisse
      • Isiku-uuringud
        • 2025 uuringute ajakava
      • Hindade registreerimine
    • Kontrolli esitamise kohustust
    • Esitamise tähtajad
    • Küsimustikud
    • Klassifikaatorid
  • Statistikaamet
    • Meist
      • Riiklik statistika ja Euroopa statistika
      • Strateegia
        • Arengukava
        • Riikliku statistika levitamise põhimõtted
        • Andmehalduse juhtimise tegevuskava
        • Kvaliteedipoliitika
        • Personalipoliitika
      • Struktuur
      • Aastaaruanded
      • Õigusaktid
        • Loendused
      • Rahvusvaheline koostöö
        • Euroopa Liidu grantidest rahastatud projektid
        • Eesti 2021. aasta eksperthindamine
      • Tarbijauuringud
      • Riigihanked
      • Statistikanõukogu
        • Statistikanõukogu koosseis
      • Lobitegevus
      • Eesti statistika ajalugu
        • 100 aastat Eesti statistikat
        • Postmark
      • Albert Pulleritsu preemia
        • Laureaadid
      • Konkurss "Andmepärl"
        • Konkursi "Andmepärl" võitjad
        • Tutvu "Andmepärl 2024" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2023" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2022" töödega
        • Tutvu "Andmepärl 2021" töödega
      • Struktuurfondide toetatud projektid
        • Innofondi projekt
    • Tule meile tööle
      • Palgaandmed
      • Tule meile praktikale
    • Kalender
    • Koolitused
      • Toimunud koolitused
      • Tulevased koolitused
    • Uudiskiri
    • Andmehaldus
      • Andmehalduse põhimõtted
      • Andmehalduse teenused
      • Andmehalduse juhised ja koolitusmaterjalid
      • Andmehalduse mõisted
    • Tarkvaraarendajale
      • Andmepõhine aruandlus
    • Dokumendiregister
    • Andmekaitse
    • Kontakt
  • Rahvaloendus
  • EST
  • ENG

Päise viited

  • Ligipääsetavus
  • Abi
  • Kontaktid
  • Sisene iseteenindusse

Leivapuru

  1. Avaleht
  2. Otsingu tulemused

Otsingu tulemused

Kogu lehelt
Uudistest

Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim

Kuupäev 29.01.2016
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim
Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Eesti majanduskasv kiirenes märgatavalt

Kuupäev 13.06.2018
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Eesti majanduskasv kiirenes märgatavalt
Varasematel aastatel vedas Eesti majanduskasvu sisetarbimine. 2017. aastal tulenes kasv aga juba mitmest valdkonnast. Eesti majanduskasv oli üks kiiremaid Euroopa Liidus. Pärast aastaid kestnud langust hakkasid paranenud majanduskliimas suurenema ka investeeringud, mis ilmestasid ettevõtjate positiivset meelestatust tuleviku suhtes.

Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal

Kuupäev 18.04.2012
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal
Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal

Kuupäev 18.04.2012
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal
Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Tootjahinnaindeksid juulis

Kuupäev 21.08.2009
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Tootjahinnaindeksid juulis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2009. aasta juulis võrreldes juuniga 0,5% ja langes võrreldes eelmise aasta juuliga 1,6%, teatab Statistikaamet.

Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Kuupäev 16.04.2019
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Kasvava metsa väärtuse arvutamine
Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%

Kuupäev 11.04.2014
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%
2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

2015. aastal kasvas Eesti majandus 1,1%

Kuupäev 10.03.2016
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. 2015. aastal kasvas Eesti majandus 1,1%
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2015. aastal 2014. aastaga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet. 2015. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2014. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%.

Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%

Kuupäev 11.04.2014
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. Töövõimetuspensionärid moodustavad kogurahvastikust 7%
2014. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu 7% Eesti kogurahvastikust ning 10% tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi. Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega

I kvartalis vähenes nii töötus kui ka hõive

Kuupäev 15.05.2014
Artikkel
  1. Avaleht
  2. Uudised
  3. I kvartalis vähenes nii töötus kui ka hõive
Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes.

Pagination

  • Eelmine leht ‹ Eelmine
  • Lehekülg 07
  • Lehekülg 08
  • Lehekülg 09
  • Eesolev leht 10
  • Lehekülg 11
  • Järgmine leht Järgmine ›

Kontaktid

+372 625 9300
stat [at] stat.ee

Liitu uudiskirjaga

Liitudes uudiskirjaga, nõustud meie privaatsustingimustega Statistikaameti privaatsustingimused

Andmekaitse

Andmekaitse
Küpsiste sätted
EL Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid