Põllumajandusloenduse lõplikud tulemused annavad ülevaate Eesti põllumajandusest
2010. aasta põllumajandusloenduse lõplike tulemuste põhjal iseloomustab Eesti põllumajandust tootmise koondumine suurmajapidamiste kätte ning rendimaade suur osatähtsus, teatab Statistikaamet. Väikemajapidamiste jätkuvalt suur osatähtsus tõstab põllumajandusega seotud inimeste arvu ligi 60 000-ni.
Põllumajandusloenduse täpsustatud andmetel oli Eestis 2010. aastal 19 600 põllumajanduslikku majapidamist, kellest 5% andis kolmveerandi kogu riigi põllumajandustoodangust. Ligi 900 suurmajapidamise valduses oli üle poole (55%) põllumajandusmaast ja 83% loomakasvatusest. Suurmajapidamistes jätkus 2010. aastal tööd 11 000 täiskohaga töötajale ning ühe inimaasta kohta toodeti põllumajandussaadusi ligi 41 000 euro väärtuses.
Samal ajal on ligi kolmveerand majapidamistest väikemajapidamised, kes annavad ainult 5% põllumajandustoodangust. Neist 3500 põllumajanduslikku majapidamist reaalselt põllumajandussaadusi ei tooda ning tegeleb põllumajandusmaa heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoidmisega.
Samuti iseloomustab Eesti põllumajandust rendimaade suur osatähtsus. Omanike kasutuses oli 2010. aastal ainult 40% põllumajandusmaast (suurmajapidamistes 30%), ülejäänu oli rendimaa või tasuta kasutusse saadud maa. Ettevõtetele (juriidilistele isikutele) kuuluvate põllumajanduslike majapidamiste omanikud on peamiselt Eesti elanikud. Välisriigi ettevõtjatele kuuluva sajakonna põllumajandusliku majapidamise valduses on vaid 4% Eesti põllumajandusmaast, kuid ka 6% veisekasvatusest, 40% seakasvatusest ja 76% linnukasvatusest.
Võrreldes eelmise, 2001. aasta põllumajandusloendusega on 2010. aastal põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud ligi kolm korda. Üle kahe korra on vähenenud ka põllumajandustööga seotud inimeste arv ja nende tööjõukulu. Kasutatav põllumajandusmaa on suurenenud 8% ja on 941 000 hektarit, sellest 12% on siiski tootmiseks mittekasutatav hooldatav püsirohumaa. Seega on Eestis võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega tunduvalt rohkem tootmiseks mittekasutatavat, kuid heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoitavat maad, mille eest saadakse ka EL toetusi (EL keskmine 2007. aastal oli 0,9%).
Põllumajandustööga seotud inimestest ligi kolmandikul on töökoht ka väljaspool majapidamist ning neist 85% jaoks on põllumajandus vaid lisategevus. 13% põllumajanduslikest majapidamistest tegeleb põllumajanduse kõrvalt ka muude mittepõllumajanduslike tegevustega kasutades selleks majapidamise maid, hooneid või seadmeid (lepinguline töö, metsandus, turism jm). Enam kui 1300 majapidamist loodab täiendavat tulu leida mahepõllumajandusest — võrreldes 2003. aastaga on mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekul olev maa kolmekordistunud ulatudes nüüd juba ligi 122 000 hektarini. Lisaks täiendavate tuluallikate otsimisele, püütakse vähendada ka põllumajandustootmise kulusid kasutades selleks kaasaegseid tootmismeetodeid. Juba üle veerandi haritavast maast haritakse alternatiivseid tootmismeetodeid ehk madalkündi või otsekülvi kasutades, mis võimaldab tootmiskulusid optimeerida ja on ka keskkonnasõbralik.
Eestis toimus põllumajandusloendus 1. septembrist 15. novembrini 2010. Põllumajandusloendus oli kohustuslik kõigile liikmesriikidele ja seda rahastas osaliselt Euroopa Liit.