Maal on põllupidamine sageli taandunud põhitööst lisatuluallikaks

2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligi 20 000 põllumajanduslikku majapidamist, neist vähem kui veerandil oli valdajal majapidamises täisajaga töökoht. Enamasti on majapidamised väikesed ja täiskohaga palgatööd ei paku.   Traditsioonilisi peretalusid, kus jätkub täisajaga tööd vähemalt ühele, kuid vähem kui kahele inimesele (enamasti majapidamise valdajale, keda abistavad teised pereliikmed), on vaid veerand kõigist majapidamistest. See ei tähenda, et põllumajandustootmine oleks hääbumas. Põllumajandustöö on koondunud väiksema arvu suurmajapidamiste kätte, kes annavad põhilise osa toodangust ja kasutavad tööjõudu kordades efektiivsemalt kui väikemajapidamised. Rohkem kui pool kogu põllumajandustööst tehakse 12% majapidamistes ja üle kolmandiku ainult 1% suurtes majapidamistes.  Mujal tööl käivad eelkõige väiksemate majapidamiste valdajad, kel pole oma majapidamises täit rakendust. Samal ajal on suuremate majapidamiste juhid altimad oma majapidamises ka muid tulutoovaid tegevusi otsima. Kõige levinumaks majapidamisega seotud tulutoovaks tegevuseks on majapidamise masinate ja seadmetega lepinguliste teenuste osutamine. Väikeste majapidamiste puhul on mittepõllumajanduslikest tulutoovatest tegevustest levinuim metsandus.  Muude tuluallikate otsimine on otseselt seotud ka valdaja-juhi vanusega. Teistest oluliselt vähem tegelevad teiste tulutoovate tegevustega pensioniealised (vanemad kuni 65-aastased) põllumajanduslike majapidamiste juhid, keda on kõigist juhtidest 28% ja kellele pakub lisasissetulekut vanaduspension. [caption id="attachment_2551" align="alignleft" width="500"] Majapidamise valdajast juhid vanuse järgi, 2010[/caption] Põhjalikum ülevaade kogumikus „Põllumajandusloendus 2010“ (ilmus 28.09.2012).   Eve Valdvee, Statistikaameti põllumajandusstatistika osakonna projektijuht