Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Muusika

Valdkond
Eesti muusikakultuuri üks kandja on 1869. aastal alanud laulupeotraditsioon, mis on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendajaks. Väga populaarsed on ka rahvusvahelised kontserdid ja festivalid. Eesti eripalgeline kõrgel tasemel muusika ja tunnustatud heliloojad, dirigendid, interpreedid ning muusikaürituste korraldajad on pälvinud tähelepanu kogu maailmas. Elavat muusikat käib aasta jooksul nautimas iga teine Eesti elanik. Muusikastatistika annab järgmist infot: kui palju meil on kontserdikorraldajaid; mitu kontserti aastas toimub; kui innukalt Eesti inimesed kontserte külastavad; kui palju on

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Kuupäev 05.05.2014
Artikkel
Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.

Andmekirjaoskuse nädal kutsub andmetega tutvuma ja nende kohta küsimusi esitama

Kuupäev 27.03.2023
Artikkel
Tänasest, 27. märtsist algab andmekirjaoskuse nädal, mille raames kutsub statistikaamet noori, aga ka kõiki teisi huvilisi andmetarkust koguma. Nädala põhisündmuseks on esmakordselt toimuv 24 tunni pikkune küsimuste maraton Küsimus24, mil kõik huvilised saavad statistikaametile küsimusi esitada.

„Andmepärl 2024“ võitja sõelub 700 miljoni sõna seast Eesti ühiskonna peidetud mustreid ja seoseid

Kuupäev 11.06.2024
Artikkel
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2024“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) digilabori andmelugude sari, mis annab suurepärase võimaluse tutvuda meie kultuuripärandiga andmete kaudu. Konkursi võitjad Krister Kruusmaa, Peeter Tinits ja Laura Nemvalts annavad ülevaate, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö. „Kultuuripärandist on saanud andmed, tulge kasutama!" kutsub võitjatiim kõiki uusi huvilisi uudistama.

Tegelik tööaeg varieerub märkimisväärselt

Kuupäev 28.05.2012
Artikkel
Meeste töönädal on naiste omast keskmiselt kolm tundi pikem ning ületunde teevad pooled mees- ja kolmandik naistöötajatest. Nii selgub Statistikaameti täna ilmunud kogumikust ”Eesti rahvastiku ajakasutus“.

Millega köetakse Eesti kodusid?

Kuupäev 11.10.2022
Artikkel
Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid 1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega. Millised on peamised kütteliigid eramutes ja korterites ning kui paljud saavad vajaduse korral kasutada ka mõnda alternatiivset kütteliiki, uuris juhtivanalüütik Triinu Aug.

Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Kuupäev 04.04.2011
Artikkel
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha. Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta)