Keskkonnatrendid 2016

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Kaia Oras

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

kaia.oras [at] stat.ee

6 259 234

10/02/2023

10/02/2023

Keskkonnasurve näitajad – näitajad, mis peegeldavad inimtegevuse mõju keskkonnale keskkonnaprobleemide kaupa

Eurostati keskkonna probleemvaldkondade ja nende peamiste keskkonnasurve näitajate loetelu

Enamik näitajaid on arvestatud riigi tasandil kokku. Kui mitte, siis tuleb see välja kas näitaja nimetusest või metoodika kirjeldusest.

Keskkonnasurve näitajad – näitajad, mis peegeldavad inimtegevuse mõju keskkonnale. Näitajad on koondatud peamiste keskkonna probleemvaldkondade kaupa, vaadeldakse seitset keskkonna probleemvaldkonda:

- bioloogilise mitmekesisuse kadumine; iseloomustavad näitajad on: intensiivpõllumajanduse kasutuses olev maa; uuendusraie pindala; Läänemere ja sisevete kalapüük;

- jäätmed; iseloomustavad näitajad on: jäätmete teke; jäätmete ladestamine prügilasse; ohtlike jäätmete teke; olmejäätmete teke; jäätmete taaskasutus; jäätmete põletamine;

- kliimamuutus; iseloomustavad näitajad on: kasvuhoonegaaside heitkogus; süsinikdioksiidi, metaani, dilämmastikoksiidi ja F-gaaside heitkogus; süsinikdioksiidi sidumine ökosüsteemides;

- ressursside kasutamine; iseloomustavad näitajad on: magevee-, põhjavee-, pinnavee- ja jahutusveevõtt; energia kogutarbimine; metsamaa; puidu tagavara, kasutatav põllu- ja looduslik rohumaa; elektrienergia tootmine fossiilsetest kütustest; põlevkivi, turba, lubjakivi, savi, liiva, kruusa, dolokivi, mere- ja järvemuda kaevandamine;

- toksilised kemikaalid; iseloomustavad näitad on: taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes; raskmetallide õhuheitmed; põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed;

- vee saastumine ja veevarude vähenemine; iseloomustavad näitajad on: väetisega pinnasesse viidud lämmastik; puhastamata või mehaaniliselt puhastatud heitvee osatähtsus puhastamist vajavas vees; heitvee orgaaniliste reoainete, lämmastiku ja fosfori reostuskoormus;

- õhu saastumine; iseloomustavad näitajad on: lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste, vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heitkogus; autobensiini ja diislikütuse tarbimine.

Statistikat avaldatakse mitmesuguste keskkonnaseisundit iseloomustavate nähtuste, nagu kalapüük, jäätmed, kaevandamine, ohtlikud kemikaalid, põllumaa, metsamaa jmt kohta

Ei ole rakendatav

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

2000–…

Ei ole rakendatav

Mitmesugused mõõtühikud

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonnas „Keskkond / Surve keskkonnaseisundile“.

Ei ole rakendatav

Ei kasutata

Näitajate alus on Eurostati keskkonnamõju indikaatorite kahemõõtmeline maatriks, mille üks mõõde on keskkonna probleemvaldkonnad ja teine neile vastavad põhilised keskkonnasurve näitajad (Towards environmental pressure indicators for the EU. European Communities, 1999).

Keskkonna probleemvaldkonnad, mille puhul on välja toodud inimtegevuse mõju, on: vee saastumine, jäätmete teke, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ressursside kasutamine ja toksilised kemikaalid, välisõhu saastamine, kliimamuutus ning osoonikihi hõrenemine.

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Keskkonnaministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Ei ole asjakohane

Ei ole asjakohane

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Ajakohased

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Üksikute näitajate andmed on teiste riikide andmetega tihti võrreldavad, sõltuvalt näitajast on geograafiline võrreldavus erinev.

Üksikute näitajate andmed on aegreas enamasti võrreldavad, sõltuvalt näitajast on võrreldavus erinev.

Puudub selge sidusus teiste statistikavaldkondadega.

Sisemine sidusus on tagatud raamistiku kaudu.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Revisjoni tehakse näitajate arvestamise aluseks olnud andmetes (teistes statistikatöödes).

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse F-gaaside andmed.

Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed õhuemissioonide, kasvuhoonegaaside emissioonide, jahinduse, metsanduse, heitvee ja jäätmete käitluse kohta. Maa-ametilt saadakse andmed maavarade kaevandamise kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 10302 „Veekasutus“, 10304 „Metsavaru“, 10401 „Jäätmekäitlus“, 21001 „Metsandus“, 22303 „Kaupade väliskaubandus“, 21214 „Taimekasvatus“, 10503 „Taimekaitsevahendite turustamine“, 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 10406 „Õhuemissioonide arvepidamine“ ja 20701 „Kalapüük“ andmeid.

Ei ole rakendatav

Enamasti ei ole rakendatav, kuna kasutatakse teiste statistikatööde andmeid. Maa-ametilt, Keskkonnaagentuurilt ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed e-postiga.

Valideerimine sisaldab võrdlust muude uuringute andmetega. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad