Õhu ja vee seire 2014

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Evelin Enno

juhtivstatistik

Tatari 51, 10134 Tallinn

evelin.enno [at] stat.ee

625 9308

09/01/2015

09/01/2015

Seirepunktides kuu sademete hulk (mm), sademetega päevade arv, kuu keskmine õhutemperatuur, õhutemperatuuri absoluutne maksimum ja miinimum, päikesepaiste kestus (tunde), relatiivne ehk suhteline niiskus, keskmine ja maksimaalne doosikiirus (nSv/h), vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, süsinikoksiidi, peentolmu ja fenooli sisaldus välisõhus, sulfaatide, nitraatide, kloriidide ja ammoniaagi sisaldus sademetes

Ei kasutata.

–

Relatiivne ehk suhteline niiskus – õhus leiduva veekoguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides.

Sademete hulk – veekihi paksus (millimeetrites), mis moodustub horisontaalpinnale sadanud vihmast, uduvihmast, tugevast kastest ja udust, aga samuti sulanud lumest ning rahest või teistest sademeliikidest eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura.

Sademetega päevade arv – nende ööpäevade arv kokku, mil sademete ööpäevane summa oli 0,1 mm või rohkem.

Doosikiirus – doosi kasv ajaühikus, ühik Sv/h (siivertit tunnis).

Gammakiirgus – kiirgus, mille moodustavad väga kõrge energiaga footonid, mis eralduvad ebastabiilsest aatomituumast. Ainet läbides põhjustab gammakiirgus, eelkõige elektronidega kokku puutudes, aatomite ionisatsiooni. Gammakiirgus on suure läbitungimisvõimega ja ainult väga paks tiheda aine kiht (teras, betoon või plii) võib olla hea varjestus.

Looduslik foon – kosmiline kiirgus (maailmaruumist tulevad osakeste vood), pinnase loomulik radioaktiivsus, toidu koostises olevad radioaktiivsed isotoobid jms, mis on inimese loomulik keskkond. Looduslik foon jääb Eestis üldjuhul alla 300 nSv/h.

Fenool (C₆H₅OH) ehk hüdroksübenseen – kergelt roosa värvusega kristalne mürgine aine, mis lahustub vees (~8 g / 100 ml). Terminit „fenool” kasutatakse nende keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH). Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevesi sisaldab unikaalseid kahealuselisi fenoole, näiteks metüülresortsiine.

Lämmastikdioksiid (NO₂) – mürgine gaas, mis tekib näiteks sisepõlemismootori silindris ja paiskub õhku koos sõidukite heitgaasidega.

SPV – saastatuse taseme piirväärtus (2001. aastani oli kasutusel LPK ehk maksimaalne ühekordselt lubatud saasteainete sisaldus).

SPV₁ – saastatuse taseme ühe tunni keskmine piirväärtus.

SPV₈ – saastatuse taseme kaheksa tunni libisev keskmine piirväärtus.

SPV₂₄ – saastatuse taseme ööpäeva keskmine piirväärtus.

Süsinikoksiid (CO) ehk vingugaas – värvitu ja lõhnatu gaas, mis tekib süsinikuühendite (kütuste) mittetäielikul põlemisel. Linnaõhu suurimad CO allikad on sõidukid ja olmekütmine.

Vääveldioksiid (SO₂) – lämmatava lõhnaga, värvitu, väga kergesti vees lahustuv mürgine gaas. Vääveldioksiid tekib väävlit sisaldavate kütuste põlemisel. Põhilised SO₂ allikad linnades on katlamajad ja sõidukid.

Peened osakesed (PM₁₀) – osakesed, mis läbivad 10 μm aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava 50%-l juhtudest (alla 10 μm läbimõõduga peened osakesed). Sellesse fraktsiooni kuulub suurem osa inimtekkelisest tolmusaastest (nt põlemisel tekkiv lendtuhk, tahm).

Seirepunkt

Seirepunktid

FREIM

Ei ole rakendatav.

Ilmastikuandmed – Pärnu, Tallinn-Harku, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Tartu-Tõravere ja Viljandi seirepunktid

Kiirgusandmed – Kunda, Kärdla, Mustvee, Narva-Jõesuu, Pärnu, Sõrve, Tallinna, Türi, Valga ja Võru seirepunktid

Saasteainete sisaldus õhus – Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva seirepunktid

Saasteainete sisaldus sademetes – Tallinna, Tooma, Jõhvi, Tiirikoja, Kunda ja Narva-Jõesuu seirepunktid

1992–…

Ei ole rakendatav.

Kuu sademete hulk – mm

Sademetega päevad – arv

Kuu keskmine õhutemperatuur – °C

Päiksepaiste kestus – tundi kuus

Kuu keskmine relatiivne niiskus – %

Keskmine doosikiirus – nSv/h (nanosiivertit tunnis); maksimaalne doosikiirus – nSv/h

Saasteainete hulk sademetes – mg/l

Kuu

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Puudub.

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Ei ole rakendatav.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

Aasta

Kuu

Ei avaldata.

„Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia”

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Keskkond/ Keskkonnaseisund”.

Ei ole rakendatav.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Eesti regionaalareng”.

Ilmastiku vaatlusi tehakse ja parameetreid arvutatakse WMO (Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon) kinnitatud metoodika järgi.

Radioaktiivsuse seiret tehakse Euroopa Ühenduste Komisjoni soovituse 23. oktoober 2006 alusel, millega kohandatakse soovitust 2000/473/Euratom (Euratomi asutamislepingu artikli 36 kohaldamise kohta, et teostada keskkonna radioaktiivsustaseme seiret eesmärgiga hinnata elanikkonna kokkupuudet radioaktiivse kiirgusega) Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise tõttu (teatavaks tehtud numbri K(2006) 4931 all).

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:293:0017:0019:ET:PDF

Puuduvad.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Viljandi Maavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Tallinna Linnakantselei

Eesti Pank

Eesti Maaülikool

Tervise Arengu Instituut

Säästva Eesti Instituut

kohaliku omavalitsuse asutused

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/tooplaan.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Kuna tegemist on valitud seirepunktide (eeldatavalt probleemsetes piirkondades) andmetega, ei saa tulemust pidada Eesti kohta representatiivseks.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav.

Ei mõõdeta.

Andmed avaldatakse 20 päeva pärast aruandekuu lõppu (T+20) ja 300 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T+300).

(2012) T+18

(2011) T+18

(2010) T+19

(2009) T+20

(2008) T+19

(2007) T+20

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Puudub.

Ei ole rakendatav.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Ei ole rakendatav.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaagentuurilt saadakse seireandmed (Pärnu, Jõhvi, Tallinn-Harku, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Tartu-Tõravere ja Viljandi meteoroloogiajaamadest).

Kiirguskeskuselt saadakse õhu kiirguse andmed (10 seirepunktist).

Keskkonnauuringute Keskuselt saadakse andmed välisõhusaaste komponentide kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata.

Aasta

Kuu

Administratiivsed andmeallikad on Keskkonnaagentuuri Ilmateenistus, Kesklabor ja Keskkonnaameti kiirgusosakond. Andmed saadakse e-posti teel.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.

Keskkonnaagentuuri kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Ei korrigeerita.

Puuduvad.