Sotsiaaluuring 2018

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Epp Remmelg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

epp.remmelg [at] stat.ee

625 9330

10/02/2023

10/02/2023

Eluruum ja elamistingimused, tervis, töö ja tööotsingud, sissetulek, majanduslik heaolu, sotsiaalne tõrjutus, vaesusrisk, lastehoid jm

Tulemit analüüsitakse leibkonna koosseisu järgi. Eraldi väljund lähtub leibkonnaliikmete haridusest, sotsiaalsest staatusest, soost, vanusest jt olulistest tunnustest.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Haridus- ja koolitusvaldkondade liigitus 2013 (HKL 2013)

Riikide ja territooriumide klassifikaator (RTK)

Keelte klassifikaator (KK)

Rahvuste klassifikaator (RK)

Leibkonnad

Absoluutse vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam.

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – absoluutse vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Absoluutse vaesuse piir – alates 2004. aastast sama, mis arvestuslik elatusmiinimum. Aastail 1997–2003 määras näitajat Tü uurimisrühm, kes hindas absoluutse vaesuse piiri, tuginedes leibkondade tarbimise kohta kogutud andmetele ja arvestades inimese miinimumvajadusi.

Absoluutse vaesuse süvik – absoluutses vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Ajas ankurdatud vaesuse määr – isikute osakaal, kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir.

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Esimese taseme haridus või madalam – põhiharidus või madalam haridus.

Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavad noored – 18–24-aastane isik, kellel on põhiharidus või madalam haridus ja kes ei omanda tasemeharidust ega osale koolituses.

Gini koefitsient – ekvivalentnetosissetuleku taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende kumulatiivse ekvivalentnetosissetuleku seos. Gini koefitsiendi väärtus jääb nulli ja ühe vahele. Mida lähemal nullile, seda võrdsem on sissetulekute jaotus riigis, mida lähemal ühele, seda ebavõrdsem.

Hõivesisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul.

Ilmajäetuse määr – nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Komponentide 8–13 kohta küsitakse Eesti sotsiaaluuringus nende isikute käest, kes on vähemalt 16-aastased. Seetõttu on nende komponentide ilmajäetuse arvutamisel laste kohta arvestatud sellega, et vähemalt pooltel leibkonna liikmetel (vähemalt 16-aastased) oleks ilmajäetus neis komponentides.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks sõltuvat last.

Kolmanda taseme haridus – keskeri- või tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, magister või doktor.

Kvintiilide suhte kordaja – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis.

Kõrge, kuid mitte maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0,5 ja väiksem kui 1.

Kõrgeim kvintiil – viiendik kõrgeimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Laste ilmajäetuse määr – nende kuni 16-aastaste laste osatähtsust, kelle leibkonnast vähemalt pooled isikud (vähemalt 16-aastased) ei saa endale võimaldada viite komponenti 13-st (kusjuures nendest viiest komponendist vähemalt kolm peavad olema 1.–7. komponendi seast): 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimasse sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vabaaja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. Komponentide 8–13 kohta küsitakse Eesti sotsiaaluuringus isikute käest, kes on vähemalt 16-aastased. Seetõttu on nende komponentide ilmajäetuse arvutamisel laste kohta arvestatud sellega, et vähemalt pooltel leibkonna liikmetel (vähemalt 16-aastased) oleks ilmajäetus neis komponentides.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks sõltuv laps.

Lasteta alla 65-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on alla 65-aastased.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi sõltuvat last.

Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on üle 64-aastane.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Linnaline ja väikelinnaline asustuspiirkond – asulad, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem, kui 200 inimest km²-l ja rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem, kui 5000 inimest.

Linnalised asulad – linnad, vallasisesed linnad, alevid ja alev-vallad.

Maa-asulad – alevikud ja külad.

Maaline asustuspiirkond – rahvastiku tihedus on väiksem, kui 200 inimest km² või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv jäi alla 5000 elaniku.

Madal, kuid mitte minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0 ja väiksem või võrdne 0,5.

Madalaim kvintiil – viiendik madalaimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Materiaalse ilmajäetuse määr – isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt kolme komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni.

Maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 1.

Minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 0.

Mitterahaline sissetulek – mitterahaline sissetulek palgatööst (tööandjalt soodushinnaga saadud kaup, teenused ja hüved).

Muu sissetulek – tulumaksu tagastus.

Mõningane tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0, kuid väiksem kui 1.

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Omanditulu – kinnisvara või maa rendile andmisest saadav sissetulek; hoiuste ja väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) intress.

Pikaajalise töötuse määr – aasta või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Püsiva absoluutse vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli absoluutse vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik.

Püsiva suhtelise vaesuse määr – nende isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek oli suhtelise vaesuse piirist madalam vaadeldud aastal ja vähemalt kahel eelnenud kolmest aastast. Suhtelise vaesuse piir on 60%.

Siirded – kollektiivsete sotsiaalkaitse skeemide, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt leibkonnale makstud hüvitised, mille eesmärk on leevendada mitmesuguseid riske; teistelt leibkondadelt saadud regulaarsed rahalised maksed.

Sissetulek palgatööst – töötasu põhitöökohast ja kohakaaslusest, puhkusetasu ilma tulumaksuta.

Sissetulekukvintiil – viiendik aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat ekvivalentnetosissetulekut saav viiendik elanikkonnast, teise järgmine viiendik jne.

Suhtelise vaesuse määr – isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – suhtelise vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Sõltuv laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr – isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni.

Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Teise taseme haridus – kutsekeskharidus pärast põhiharidust, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, keskeri- või tehnikumiharidus pärast põhiharidust, keskharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil.

Tuludetsiil – kümnendik kuu netosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse detsiili kuulub kõige väiksemat netosissetulekut saav kümnendik elanikkonnast, teise järgmine kümnendik jne.

Tulu individuaalsest töisest tegevusest – tulu registreeritud ja registreerimata ettevõtlusest ja oma tarbeks tootmine.

Täiskasvanu – 18-aastane või vanem leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), kes ei ole sõltuv laps.

Täiskasvanu ja lapse(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe sõltuva lapsega leibkond.

Tööintensiivsus leibkonnas – leibkonna tööealiste (16–64-aastaste) liikmete poolt sissetuleku viiteperioodil töötatud kuude arv suhestatuna kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) kuni üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi.

Väga pikaajalise töötuse määr – kaks aastat või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm sõltuvat last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks sõltuv laps.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Isik

Leibkond

Eestis alaliselt elavad leibkonnad ja leibkonna liikmed, v.a institutsioonides (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) elavad isikud

FREIM

Rahva ja eluruumide loenduse (2011) ja rahvastikuregistri alusel loodud Eesti alaliste elanike loend

Kogu Eesti

2004–…

Ei ole rakendatav

Protsent, euro

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni Delegeeritud Määrus (EL) 2020/256, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, kehtestades pidevplaneerimise (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/258, 16. detsember 2019, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1700, määrates kindlaks sissetulekute ja elamistingimuste valdkonna muutujate arvu ja nimetused (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1700, 10. oktoober 2019, millega luuakse valimitena kogutud individuaalsetel andmetel põhineva üksikisikuid ja leibkondi käsitleva Euroopa statistika ühtne raamistik ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 808/2004, (EÜ) nr 452/2008 ja (EÜ) nr 1338/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98 (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/2242, 16. detsember 2019, millega määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised üksikasjad, kehtestatakse tehnilised vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete üksikasjad ja sisu sissetulekute ja elamistingimuste valdkonnas valikuuringu korraldamisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade „Suhteline vaesus“ kord aastas.

Pressiteade „Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad“ kord aastas.

Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Laste heaolu“ tabelites LES87–LEV13,

valdkonna „Sotsiaalelu / Leibkonnad / Leibkondade üldandmed“ kõigis tabelites (LEM01–LEM14),

valdkonna „Sotsiaalelu / Sissetulek“ tabelites ST01–ST24,

valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Laste vaesus ja toimetulek“ kõigis tabelites (LES81–LES88),

valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vaesus ja ebavõrdsus“ tabelites LES01–LES30 ja LES51

ning valdkonna „Sotsiaalelu / Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus / Vanemaealiste vaesus, toimetulek ja sotsiaalsed suhted“ tabelites LES61–LES69.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 40009 „Sissetulek, vaesus ja materiaalne ilmajäetus“, 40205 „Elamistingimused“, 40611 „Puudega inimeste lõimumine“, 40612 „Tervis“ ja 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“.

Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010)

Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://circabc.europa.eu/faces/jsp/extension/wai/navigation/container.jsp

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Väljundi standardsus on saavutatud kindlate formaatide (väljundmuutujate nimekiri ja sisu, andmeformaadid) defineerimise ning andmete saatmisele kehtestatud kindlate tähtaegade abil.

Väljundi kvaliteedile aitavad kaasa Eurostati järjepidevalt uuendatavad mikroandmebaaside kontrollimise programmid. Juurdepääs Euroopa Liidu andmebaasidele on määrustega reguleeritud, seega teadlastele on väljundi kättesaadavus tagatud. Peale selle peavad kõik andmeid esitanud riigid andma Eurostatile teada standarditest kõrvalekaldumisest. Andmetega koos esitatakse kvaliteediaruanded, milles on analüüsitud andmete täpsust, järjepidevust ja võrreldavust.

Sotsiaalministeerium

ESU (EU-SILC) peamised kasutajad on:

- Euroopa Liidu institutsioonid, riigiasutused (Eestis peamiselt Sotsiaalministeerium – tegeleb sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse küsimustega), rahvusvahelised organisatsioonid (nt OECD, UNICEF);

- Statistikaameti ja Eurostati iga-aastased aastaraamatud ja muud väljaanded (sh analüütilised kogumikud);

- teadlased, kellel on juurdepääs mikroandmetele;

- lõppkasutajad (tavatarbijad), sh meedia, kes on huvitatud elamistingimuste, sissetulekute ja sotsiaalse kaasatuse statistikast Eestis ja Euroopa Liidus.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni EU-SILC määrusega nõutud andmekoosseisule.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Valikuvigade hinnangud arvutatakse kõikidele leitud näitajatele, kuid need avaldatakse vaid olulisemate näitajate kohta.

Keerulisema disainiga uuringute puhul (nagu on ka Eesti sotsiaaluuring (ESU)) ei saa lähtuda tavapärastest statistilistest eeldustest tunnuste sõltumatu ja identse jaotuse kohta. Laekeni indikaatorite puhul komplitseerib standardvea arvutamist ka nende mittelineaarsus. Peale selle tuleb arvestada, et standardvea arvutamise tavapärased valemid on välja töötatud tagasipanekuta valiku jaoks, kuid ESU puhul kasutatakse leibkondade tasandil tagasipanekuga valikut, sest iga leibkond on loendis sees oma liikmete arvuga.

Seetõttu kasutatakse Laekeni indikaatorite standardvigade arvutamiseks kaheastmelist toimimisviisi. Kõigepealt indikaator lineariseeritakse, milleks kasutatakse Eurostatis välja töötatud lineariseerimisprotseduure. Seejärel arvutatakse saadud uue tunnuse kogusumma standardviga selle indikaatori standardveana. Standardvead arvutatakse taasvaliku meetodi abil, mille puhul võetakse algsest valimist hulk alamvalimeid ja standardvead arvutatakse alamvalimite hinnangute varieeruvuse põhjal.

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik alaliselt Eestis elavad isikud on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Uuringu üldine vastamismäär on 61% esimest korda küsitletud leibkondades ja 88% mitmendat korda küsitletud leibkondades. Detailsed vastamismäärad on avaldatud statistika andmebaasis.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene värskelt laekunud andmete kontroll ja lõpuks andmepuhastus.

Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide täiendamisele on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.

Kõigi sissetulekukomponentide ja ka kogusissetuleku ekstreemseid väärtusi kontrollitakse ja käsitletakse ükshaaval.

Esialgne statistika avaldatakse 160 päeva pärast uuringu välitööde lõppu.

Lõplik statistika ja mikroandmefailid avaldatakse 240 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 240).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Eesti sotsiaaluuring on osa üleeuroopalisest sissetulekute ja elamistingimuste uuringust EU-SILC (European Union Statistics on Income and Living Conditions), mida koordineerib Eurostat. Kõigis euroliidu riikides ning Islandil, Norras, Šveitsis ja Türgis korraldatakse EU-SILC uuringut ühtlustatud metoodika järgi, mis võimaldab avaldada vaesuse, ebavõrdsuse ja sissetulekute kohta rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat.

Statistikaamet alustas 2004. aastal sotsiaaluuringut põhiuuringuga, millele eelnesid 2001., 2002. ja 2003. aastal prooviuuringud. Esimesed pikilõike andmed pandi kokku 2008. aastal, kui uuringu lõpetas esimene paneel neli aastat uuringus olnud leibkondi.

Kuni 2007. aastani ei kuulunud sissetuleku alla enda tarbeks toodetud kaupadega säästetud raha ja kaudsest rendist saadud rahaline sääst ehk raha, mida leibkond säästab üüri arvelt sellega, et elab endale kuuluvas eluruumis. Alates 2007. aastast on need sissetulekuliigid liidetud leibkonna kogusissetulekule.

Alates 2007. aastast on lahutatud leibkonna kogusissetulekust eluasemelaenu intressid, mida varasematel aastatel sissetuleku arvutamise reeglites ei arvestatud.

Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

Enne sotsiaaluuringu algust arvutati sissetulekud ja selle põhjal vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad leibkonna eelarve uuringu andmeid kasutades.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Ei ole rakendatav

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste- või hooldekodu, klooster, vangla jms). Seega jääb umbes 1% Eesti elanikkonnast uuringu üldkogumist välja.

Valimi suurus on 8200 leibkonda. Valim saadakse süstemaatilise juhusliku kihtvalikuga. Kihistatakse elukoha järgi. 15 maakonda ja Tallinn jaotatakse neljaks kihiks elanikkonna suuruse järgi: I – Tallinn, II – neli suuremat maakonda (Harjumaa (v.a Tallinn), Ida-Virumaa, Pärnumaa, Tartumaa), III – kümme väiksemat maakonda (Jõgevamaa, Järvamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa), IV – Hiiumaa.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Maksu- ja Tolliametilt saadakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (vorm A), residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu (vorm E), tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisonimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) andmed ning töötuskindlustushüvitise ja maksud sissetulekutelt andmed.

Sotsiaalkindlustusameti riiklikust pensionikindlustuse registrist saadakse andmed „Riikliku pensionikindlustuse seaduse“, „Riiklike peretoetuste seaduse“, „Vanemahüvitise seaduse“ ja „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse“ alusel makstavate pensionide, hüvitiste ja toetuste summa ning maksmise aja kohta liigi kaupa, samuti saadakse andmed isikute töövõime kaotuse protsendi (20, 30, jne kuni 100) ja puude raskusastme (keskmine, raske, sügav) kohta, vanaduspensionide, töövõimetuspensionide, vanemapalga, lastetoetuste ja riikliku elatisabi lastele andmed.

Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogust saadakse andmed makstud ajutise töövõimetuse hüvitise summa, kinnipeetud tulumaksu summa, kalendripäevade arvu ja hüvitise liigi kohta, samuti sünnituslehtede andmed.

Maksu- ja Tolliametilt töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registrist, riiklikust pensionikindlustuse registrist ja ravikindlustuse andmekogust saadud andmeid kasutatakse ankeediga kogutud sissetulekuandmete kvaliteedi kontrollimiseks.

2013. aastast hakati kasutama järgmiselt: Sotsiaalkindlustusametist vanaduspensionid, töövõimetuspensionid, toitjakaotuspensionid, vanemapalk, lastetoetused, riiklik elatisabi lastele; Töötukassast töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis, tööandja maksejõuetushüvitis, ettevõtte alustamise toetus, töötutoetus; alates 2016. aastast saadakse andmed osalise ja puuduva töövõime kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Andmeid kogutakse isikutelt. Andmete kogumise meetod on küsitlusintervjuu (CAPI), korduvate üheliikmeliste leibkondade hulgas telefoniintervjuu (CATI) või veebiintervjuu (CAWI), mida vastajad täidavad iseseisvalt. Intervjuud teevad asjakohase väljaõppe saanud Statistikaameti telefoniküsitlejad. Andmete kogumise juhtimiseks ja jälgimiseks kasutatakse vaatluste välitööde infosüsteemi (VVIS). Küsimustikud on disainitud küsitlejale arvutis täitmiseks. Andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Iga leibkonda küsitletakse kokku neli korda, rotatsiooniperioodiks on 12 kuud, kusjuures igal aastal vahetub osa valimi leibkondadest. Niisiis on aasta jooksul küsitlus ristläbilõikeline – ühe aasta valimi lõikes ei ole korduvaid leibkondi. See tagab aastahinnangute suurema täpsuse antud valimimahu juures. Leibkondade korduv küsitlemine järjestikustel aastatel võimaldab aga täpsemalt hinnata aasta jooksul üldkeskmiste tasemel toimunud muutusi.

Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna kohta. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite kohta on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Valimi moodustamisel kasutatakse rahvastiku statistilisse registrisse kuuluvaid vähemalt 14-aastaseid isikuid. Isikutevalimi võtmisel on aluseks geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi mittekattuvatest osadest ehk kihtidest süstemaatilise valiku teel. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna ja küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15-aastased liikmed.

Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikega „Eesti sotsiaaluuring. Leibkonnaküsitlus“ ja „Eesti sotsiaaluuring. Isikuküsitlus“.

Maksu- ja Tolliametilt saadakse andmed FTP-serveri ja X-tee kaudu. Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa andmed saadakse FTP-serveri kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega.

Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Euroopa Komisjoni määruse kohaselt tuleb imputeerida kõik sissetulekutega seotud tunnuste puuduvad väärtused. Imputeerimismeetodina kasutatakse põhiliselt statistilist imputeerimist. Leibkonnasisese vastamata jätmise puhul imputeeritakse puuduvad isikud, kasutades sarnaste tunnustega isikut, kes valitakse vastanute seast lähima naabri meetodil.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse kaalud statistilistele üksustele, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis korrigeeritakse, et kompenseerida kaost tingitud nihet, seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril.

Agregeeritakse üksikandmed analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine, mediaan, dispersioon jne) arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei ole rakendatav

Puuduvad