Rahvakultuuri harrastajate seas on populaarseim koorilaul

Statistikaameti andmetel tegeles Eestis 2012. aastal vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga ligi 85 000 inimest. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.

Koorilauluga tegeles üle 40 100 inimese, ligi 21 000 tegeles rahvatantsuga, üle 6200 harrastusnäitlemisega, ligi 4100 käsitööga ning üle 13 600 mõne muu rahvakultuuri alaga.

Rahvakultuuriga tegeleb ligi 5000 kollektiivi, enim oli laulukoore ja rahvatantsurühmi (vastavalt 1423 ja 1373). Harrastusteatritruppe oli 478, vokaalmuusika- ja puhkpilliansambleid vastavalt 433 ja 139.

Rahvakultuuri harrastajatest 70% on naised ja 30% mehed. Lapsi oli harrastajate seas 45% ja noori 17%, täiskasvanuid 33% ja eakaid 6%.

Paljud rahvakultuuri harrastajad tegutsevad mitmes kollektiivis. Ühest küljest näitab see harrastajate aktiivsust, aga teisest küljest ka nõudlust uute liikmete järele paljudes kollektiivides. Nii pillimängijatest kui ka tantsijatest tegutseb üle 3% mitmes ansamblis. Üle 6% lauluharrastajatest laulab mitmes kooris või ansamblis ja 9% harrastusnäitlejatest tegutseb mitmes trupis.

Rahvakultuuri keskuses on registreeritud ligi 1200 rahvakultuuri juhendajat, kellest ligi 780 ehk kaks kolmandikku on erialase kõrgharidusega.

2012. aasta seisuga oli Eestis ligi 3000 asutust, mille juures tegutsevad rahvakultuuri kollektiivid. Neist 1012 on ennast registreerinud eraldi seltsi või ühendusena, aga paljud tegutsevad mõne kultuurimaja, huvikooli, koguduse, kooli, muuseumi või muu asutuse juures.

Rahvakultuuri kohta on detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Kutt Kommel, Statistikaameti analüütik