Kolmandas kvartalis ühistranspordi kasutamine kasvas, kuid jäi alla eelmise aasta tasemele
Kolmandas kvartalis tehti Eesti ettevõtete ühistranspordivahenditega 35 miljonit sõitu, mis on 12% vähem kui eelmise aasta ja kolmandiku võrra vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Rahvusvahelistel vedudel veeti üle 930 000 sõitja, mis on 13% vähem kui mullu. Vaatasime lähemalt, millised muutused on ühistranspordi kasutamises toimunud.
Ühistranspordi kasutajate arv vähenes peamiselt jätkuva pandeemia tõttu. Selle aasta esimeses kvartalis oli sõitjaid 27 miljonit, teises kvartalis üle 29 miljoni, võrreldes eelmise kvartaliga oli kolmandas kvartalis ühistranspordi kasutajaid viiendiku võrra enam. Eriti suurt langust on märgata maantee- ja meretranspordis. Meretranspordi kasutajate vähenemine tuleneb Soome valitsuse turismi ja töörände piirangutest, mis leevenesid alles 26. juulil, enne mida said laevaga Soome ja Eesti vahet sõita vaid lõpetatud vaktsineerimisega isikud.
Bussi, trolli ja trammi kasutas kolmandas kvartalis ligi 32 miljonit sõitjat, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli sõitjaid 13% vähem. Rahvusvahelistel bussivedudel vähenes reisijate arv 12% võrra. Linnas vähenes busside, trollide ning trammidega sõitjate arv 15%, maakonna- ja vallaliinidel 6% võrra. Riigisisestel kaugliinidel vähenes sõitjate arv alla 1%, tellimusreisidel oli aga sõitjaid 19% võrra rohkem.
Rongisõitjate arv suurenes 5% võrra, reisijaid oli ligi 1,8 miljonit. Rahvusvahelist sõitjatevedu ei toimunud, kuna Eesti riigipiir rongiühenduseks Venemaaga oli jätkuvalt suletud.
Õhupiirid olid aga lahti ja koroonatõenditega ka turvalisem reisida, kuid lennureisijate arv jäi siiski 2019. aastast väiksemaks. Eesti lennundusettevõtted vedasid ligi 113 000 reisijat, mis on peaaegu viis korda rohkem kui möödunud aastal, aga samas 42% vähem kui 2019. aastal. Enamik reisijaid oli rahvusvahelistel lendudel.
Meretransporti kasutas ligi 1,8 miljonit sõitjat ehk 16% võrra vähem kui 2020. aasta samal perioodil. Rahvusvahelistel liinidel oli sõitjaid 716 000, riigisiseselt aga üle miljoni. Sel aastal lisandus uusi sisevetel sõitjate vedajaid ja siseveetransporti erinevatel jõgedel ja järvedel kasutas 31 000 sõitjat, mis on 74% rohkem kui mullu.
Eesti veoettevõtete sõitjakäive suurenes 827 miljoni sõitjakilomeetrini, eelmise aastaga võrreldes on seda 5% rohkem. Ühele sõitjakilomeetrile vastab ühe sõitja vedu ühe kilomeetri kaugusele.