Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?

Tööstusettevõtete tootmine vähenes juunis viiendat kuud järjest

Tööstusettevõtted tootsid 2026. aasta juunis püsivhindades 4,6% vähem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 26,7%, kahanes aga energeetikas 12,6% ja töötlevas tööstuses 5,3%.

Töötlevas tööstuses vähenes tootmine viiendat kuud järjest. Suurim töötleva tööstuse tegevusvaldkond puidutöötlemine kahanes 2%. Juunis vähenes taas ka toiduainete tootmine, mis kahanes 3,3%. Toiduainetööstuse mahud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga kuuendat kuud järjest, kuid juunis võrreldes maiga kahanemine aeglustus.

Juunis suurenes tootmine ühel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, kahanes aga kahel kolmandikul. Viiest suuremast tegevusalast kahanesid lisaks puidutöötlemisele ja toiduainete tootmisele ka metalltoodete (1,5%) ning arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmine (13,2%). 

Tarbijahinnaindeks tõusis juulis aastaga 2,2%

Tarbijahinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 0,5% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,2%. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid kaubad 1% ja teenused 3,9% kallimad.

Eluasemega seotud hindadele avaldasid peamiselt mõju juulis toimunud hinnakirjamuutused. Seoses jäätmereformiga tõusis prügiveo hind juuniga võrreldes 52,2%. Veevarustus kallines kuu jooksul 6,6% ning selle taga on hinnatõus Tallinnas. Üürihinnad tõusid 4%, kuid samas odavnes elekter 4,1%.

Juuniga võrreldes kallines bensiin 1,2% ning diislikütus 0,4%. 2025. aasta juuliga võrreldes on bensiini hind tõusnud 6,2% ja diislikütuse hind 12,8%. Alkohoolsed joogid ja tubakas kallinesid aastaga 6,4%.

Juunis kasvas kaupade eksport ja import 15%

Kaupade eksport ja import suurenes tänavu juunis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 15%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,7 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest, kaubavahetuse puudujääk oli 413 miljonit eurot. Esimesel poolaastal kasvas kaupade eksport 8% ja import 7%.

Kui esimeses kvartalis kasvas kaupade eksport ja import 4%, siis teises kvartalis kasv hoogustus – kaupu eksporditi 13% ja imporditi 11% rohkem kui aasta varem. 2026. aasta esimese kuue kuu jooksul eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 10,1 miljardi ja imporditi ligi 12 miljardi euro eest.

Kõige rohkem eksporditi juunis elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%) ning transpordivahendeid (11%). Kõige rohkem imporditi juunis elektriseadmeid (15% koguimpordist), transpordivahendeid (14%) ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (12%).

Juulis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 982 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%. Kasvu mõjutasid kõige rohkem mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügimaht suurenes 2025. aasta sama kuuga võrreldes 7%.

Pärast kaks kuud kestnud vähenemist hakkas tööstuskaupade kaupluste müügimaht juulis taas kasvama. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu suurenemine jätkus teist kuud ning kasvas eelmise aasta juuliga võrreldes samuti 3%.

Juuniga võrreldes kasvas juulis jaekaubandusettevõtete müügimaht 3%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmetel suurenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%. Selle aasta seitsme kuuga kasvas jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%.

Ehitusmaht suurenes teist kvartalit järjest

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2026. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 3,8% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 4,6%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 1,06 miljardi euro eest, sellest hooneid 665 miljoni ja rajatisi 399 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4,6% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2,5% rohkem.

Teises kvartalis suurenes kohalikul turul üle pika aja nii hoonete (6,8%) kui ka rajatiste (1%) ehitus. Hooneehituse kasvu taga oli põhiliselt remondi- ja rekonstrueerimistööde suurenemine, sest nõudlus uute hoonete, eriti eluhoonete järele on tuginedes väljastatud ehituslubadele juba pikemat aega kahanenud.

Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete maht vähenes 2025. aasta teise kvartaliga võrreldes ligi kümnendiku võrra, mõjutatuna peamiselt hooneehituse vähenemisest. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 6%, aasta varem aga 7%.

Majandus kasvas teises kvartalis 1,8%

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 11,1 miljardit eurot.

Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu positiivselt kaks kolmandikku tegevusaladest. Suurima panuse andis sarnaselt esimese kvartaliga töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas 6,5%. Järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, mille lisandväärtus suurenes eelmise aasta erakordselt madala võrdlusbaasi tõttu 168%, ja ehitus, mille lisandväärtus kasvas 7,5%.

Negatiivselt mõjutasid majandust enim kinnisvaraalane tegevus, mille lisandväärtus vähenes 3,6%, hulgi- ja jaekaubandus, kus lisandväärtus kahanes 3,2%, ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, mille lisandväärtus vähenes 9,6%.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale. 

Täpsem teave: 

Annaliisa Köss 
meediasuhete partner 
statistika levi osakond 
statistikaamet 
tel 5696 6484 
press [at] stat.ee 

Foto: Shutterstock