Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Rahvaloendus: Eesti perede keskmine suurus on kasvanud

Uudis
Postitatud 6. september 2022 8:00

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

Kui perekondi on Eestis kokku 341 995, siis ühisel aadressil elavaid inimesi ehk leibkondi on tunduvalt rohkem – 561 655.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Liina Osila selgitas, et rahvaloendusel ongi tegelikult kasutusel kaks kuuluvust näitavat mõistet – leibkond ja perekond. „Leibkonnana mõistame tavaleibkonda, mis koosneb inimestest, kes elavad koos ühes eluruumis, näiteks korteris või eramus. See tähendab, et iga asustatud eluruumi kohta saab olla üks leibkond ning selle võib moodustada üksik inimene, pere või mitu inimest ja mitu pere. Seega ka näiteks hooldekodu või vangla elanikud moodustavad leibkonna. Perekonnana mõistame aga kahte või enamat koos elavat inimest, kes on omavahel seotud abikaasadena, partneritena ehk vabaabieluga, või vanema ja lapsena,“ märkis Osila. Mõisted on täpsemalt lahti selgitatud siin.

Perede keskmine suurus on kasvanud

Keskmises Eesti peres elab 2,94 inimest. Kokku on perede arv 5% võrra väiksem 2011. aasta loenduse perede arvust, kuid perekonnas elavate inimeste arv on tõusnud (2011. aastal oli see 2,74). Eesti peredest 49% on kaheliikmelised, 22% on kolmeliikmelised, 20% neljaliikmelised ning ülejäänud 9% on viie või enama liikmelised. 

Perekondadest 55% moodustavad abielus paarid, 27% on aga vabaabielus elavate paaride perekonnad. Üksikvanematega perekondi on kokku 61 465 ehk 18%. Seejuures üksikemaperekondasid on 16% ning üksikisaperekondi 2%.

Alaealisi lapsi kasvab kokku 154 625 peres ehk 45% perekondadest, üksikvanemaga peredes elab lapsi kokku 36 939 ehk 14% kõikist peredes elavatest lastest.

Perekonnad tüübi järgi

Kõige rohkem on peresid, kelle lapsed ei ela enam kodus

Perekonnad jaotuvad abielupaaride perekondadeks, vabaabielupaaride perekondadeks, üksikisa ja üksikema perekondadeks. Omakorda on võimalik nende hulgas eraldi vaadata ilma lasteta, vähemalt ühe alla 25-aastase kodus elava lapsega perekondi ja perekondi, kus noorim kodus elav laps on üle 25 aasta. 

Sellest jaotusest tulenevalt on kõige levinum Eesti peretüüp abielupaar, kellel pole lapsi või kelle lapsed ei ela kodus. Selliseid perekondi on Eestis 94 554 ehk 28% kõigist perekondadest. Osakaalu järgi on teisel kohal abielupaarid, kelle vähemalt üks alla 25-aastane laps elab kodus, seda tüüpi perekondi on 83 878 ehk 25% kõigist peredest. Arvukuselt kolmandad on registreerimata kooselus elavad paarid, kellel on vähemalt üks alla 25-aastane laps, neid on 64 025, ning nad moodustavad 19% kõigist perekondadest.

Kõige rohkem inimesi elab kahekesi

Kui leibkonna keskmiseks suuruseks on 2,35 inimest, siis arvuliselt on siiski kõige rohkem üheliikmelisi leibkondi – kõikidest leibkondadest 37%. Samas kõige enam inimesi ehk 23% rahvastikust elab kaheliikmelistes leibkondades.

40% leibkondadest on sellised, mille liikmed rahvaloenduse aluseks oleva metoodika järgi omavahel perekonda tegelikult ei moodusta (nt õed-vennad või vanaema-lapselapse kooslus). 62% leibkondadest elab linnalises piirkonnas ning kõige suuremad leibkonnad on väikelinnalistes piirkondades. 

76% leibkonnas elavatest inimestest elavad perekonnas, 24% aga mõnes teises leibkonna koosluses. Viimastest enamuse moodustavad üksi elavad inimesed.

Leibkonnatüüpe saab vaadelda kahes jaotuses. Üldises jaotuses on kõige enam lastega või lastetuid abielus või vabaabielus paare (paarileibkonnad 48%), millele järgnevad üksinda elavad inimesed või õed-vennad, sõpradega koos elavad inimesed (mittepereleibkonnad 40%), üksikvanema-leibkonnad (10%) ja viimaks kahe- või mitmepereleibkonnad (1%). Detailsemas vaates jaotatakse paarileibkonnad kolmeks vastavalt sellele, kas kodus elab lapsi, ning kui elab, siis kas vähemalt üks laps on alla 25-aastane või mitte.

Kui leibkondi loeti kokku 561 655, siis sellest alla 18-aastaste liikmetega leibkondade arv on 154 634 ehk 27,5% kõigist leibkondadest. See number on eelmise loendusega võrreldes veidi tõusnud. Aastal 2000 oli alaealisi lapsi igas kolmandas leibkonnas (34%), viimasel loendusel 2011. aastal aga igas neljandas (25%). Alaealistega leibkondi asub enim Tartumaal (32%) ja kõige vähem Hiiumaal (19%). Väiksemate piirkondade järgi võttes asub kõige rohkem alaealistega leibkondi aga Rae vallas, kus selliseid leibkondi on lausa 56%.

Suurimad leibkonnad on samuti Tartumaal (2,50) ja Harjumaal (2,43) ning väikseimad Hiiumaal (2,16) ja Ida-Virumaal (2,08). Kõige suurem osakaal üheliikmelisi leibkondi on Ida-Virumaal (43%). Tartumaal on kõige suurem osakaal ka viie ja enama liikmega leibkondade seas (11%).

Üheksa leibkonda kümnest koosneb samast rahvusest inimestest

Rahvaloenduse tulemustest paistab silma, et enamus leibkondadest moodustavad ühest rahvusest inimesed (88%). Eestlastest leibkonnad moodustavad 63% leibkondadest, 21% on venelaste leibkonnad ning 4% moodustavad muud samast rahvusest leibkonnad. Ülejäänud 12% leibkondadest on mitmerahvuselised, kusjuures 5% nendest on eesti-vene leibkonnad, 3% eesti-muu leibkonnad, 3% vene-muu leibkonnad ning 1% on leibkonnad, kus elavad eri rahvustest inimesed, kes ei ole ei eestlased ega venelased. Linnades moodustavad eri rahvusest leibkonnad natukene suurema osa kui väikelinnades ja maapiirkondades.

Üksi elavad peamiselt pensioniealised naised

Eesti inimestest 16% elavad üksi, mis on 3 protsendipunkti võrra väiksem osakaal võrreldes 2011. aasta loendusega, mil see oli 19%. Üksi elavate inimeste osakaal sõltub suuresti soost ja vanusest ning küündib pensioniealiste naiste juures lausa 50% juurde. Kõige kõrgem on üksi elavate inimeste osakaal Ida-Virumaal (21%) ning kõige madalam Tartumaal (13%).

Üksinda elab kõige rohkem inimesi Sillamäe linnas (23%) ja kõige vähem Rae vallas (6%).

Rahvaloenduse käigus saadud leibkondade ja perekondade info ja leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee.

Tulemused põhinevad registripõhise rahvaloenduse andmetel ning on avaldatud statistika andmebaasis. Küsitlusega kogutud andmeid veel töödeldakse ja analüüsitakse ning nende tulemused avalikustab statistikaamet novembris.

Rohkem infot:

Tulemused

Mõisted

 

Täpsem teave:

Helen Maria Raadik
meediasuhete juht

statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9191

 

Foto: Shutterstock