Pensionid ja toetused mõjutasid oluliselt 2009. aasta vaesusnäitajaid
Majanduskriisi tõttu vähenes 2009. aastal elanikkonna keskmine sissetulek ja tõusis tööpuudus, samas aitasid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused vältida elanike vaesusesse langemist, teatab Statistikaamet.
Suhtelises vaesuses elas 2009. aastal 15,8% Eesti elanikkonnast, mis on ligikaudu 4 protsendipunkti vähem kui 2008. aastal, mil suhtelise vaesuse määr oli 19,7%. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid takistada vaesusesse langemist, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2009. aasta suhtelise vaesuse määr koguni 40,8% (2008. aastal 37,5%).
2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Esimest korda viimase kümne aasta jooksul elanike sissetulekud vähenesid. See põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri langemise varasema aastaga võrreldes 24 euro (377 krooni) võrra.
Sarnaselt eelnenud aastaga on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste hulk kasvab ning 65-aastaste ja vanemate arv väheneb. 2009. aastal elas iga viies 16–24-aastane suhtelises vaesuses. Oluliseks põhjuseks on selle vanuserühma kõrge töötus.
2009. aastal tõusis keskmine vanaduspension eelnenud aasta keskmisega võrreldes 8%.
65-aastased ja vanemad olid ainuke vanuserühm, kelle ekvivalentnetosissetulek 2009. aastal võrreldes eelnenud aastaga suurenes. Et pensioniealiste osatähtsus elanikkonnast on suur ning nende keskmised sissetulekud tõusid 2009. aastal vaesuspiirist kõrgemale, tuli üle 42 000 pensioniealise suhtelisest vaesusest välja. Selle tõttu langes ka üldine suhtelise vaesuse määr.
Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr aasta jooksul tõusnud kõige rohkem lasteta alla 65-aastase paari leibkonnas (2 protsendipunkti) ning vähenenud üksiku üle 65-aastase leibkonnas (43 protsendipunkti).
Piirkondlikus võrdluses on Kirde-Eesti elanikel suhtelise vaesuse määr üle kahe korra kõrgem kui Põhja-Eesti elanikel. Samuti on maa-asulates elavatel inimestel vaesuses elamise risk oluliselt suurem kui linnalises asulas elavatel elanikel.
Sarnaselt eelnenud aastatega jäi 2009. aastal elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus viiekordseks.
Põhjalikum ülevaade statistikablogis (http://statistikaamet.wordpress.com/) ja detailsemad andmed statistika andmebaasis (/uudised/sab-uuendus?db_update_id=8542).
Suhtelise vaesuse määr vanuserühmiti, 2008–2009
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2010. aastal osales uuringus üle 4900 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2010. aastal 2009. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks.
Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all.