Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Eestis on kõik riiklikud registrid digitaliseeritud ning erinevate riigiasutustega on tehtud palju tööd, et registriandmete kvaliteeti pidevalt parandada. Näiteks inimese töö asukoha info saadakse nii äriregistri, maksukohustuslaste registri kui ka töötamise registri andmetest. Inimese ameti kohta käiv info tuleb aga riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust ning töötamise registrist. Eelmise aasta lõpus registriandmete baasil läbi viidud rahvaloenduse prooviloendus näitas, et mõne registri puhul vajavad andmed siiski värskendamist. Ennekõike puudutab see inimeste elukoha, hariduse ja emakeele kohta käivat infot.
Andmete õigsuse huvides saavad kõik ise üle kontrollida, et rahvastikuregistris registreeritud elukoht oleks ikka see, kus tegelikult elatakse. Samuti on oluline, et registris oleksid õiged kõrgem lõpetatud haridustase, rahvus ja emakeel. Kõigeks selleks kulub registrisse sisse logides vaid mõni minut!
Rahvastikuregistris olevaid elukohaandmeid saab kontrollida ja vajadusel kaasajastada aadressil rahvastikuregister.ee. E-teenusena on elukohaandmete registreerimine mugav ja lihtne, selleks tuleb rahvastikuregister.ee keskkonda sisse logida ja vajalikud lahtrid täita. Lisaks elukohaandmetele saab sealtkaudu esitada ka teisi kontaktandmeid nagu lisa-aadress, e-post ja telefon.
Korrektselt märgitud elukohaandmete olulisust näitas ka hiljutine koroonaviiruse levikust tingitud eriolukord. Viirusekandjatega kontaktis olnud inimeste leidmiseks ja teavitamiseks ning liikumispiirangute järgimiseks oli oluline, et riigil oleksid olemas Eestis elavate inimeste õiged kontaktandmed. Lähemalt saab rahvastikuregistris kirjas oleva täpse info vajalikkusest lugeda siseministeeriumi rahvastikupoliitika blogist, kus teemat avab rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Eestis kasutati juba 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse käigus palju registrite andmeid. Sama tehti ka mitmetes teistes riikides, näiteks Soomes, Hollandis, Austrias ja Sloveenias. Samasugune trend jätkub ja paljud riigid soovivad võtta kasutusele kuluefektiivsemad lahendused ning minna traditsioonilise loenduse asemel üle registripõhisele loendusele. Meie lähinaabritest on näiteks Soome, Läti ja Leedu otsustanud 2021. aasta loenduse teha täielikult registripõhiselt. Euroopa Komisjon on valmistamas ette seadusandlust, mille alusel hakkaksid kõik Euroopa Liidu riigid alates 2024. aastast korraldama iga-aastaselt registripõhist loendust.