Statistikaamet tuvastas, et küpsiste tarnetel pole seost Eesti inimeste kehamassi suurenemisega
Statistikaamet uuris Eesti inimeste internetikäitumise ja tervisliku toitumise seoseid koroona tingimustes.
Selgus, et inimesed, kes surfavad veebis, satuvad tihti teate „Kas soovite küpsiseid?“ ohvriks. Pea pooled ehk 49,99% selle teate nägijatest vastavad jaatavalt lisaküsimusele, kas nad saavad küsimusest aru ja on nõus küpsistega saamisega. See avastus on üsna üllatav, sest vastutustundlik internetikasutus näeb ette, et enne jah-vastuse andmist tuleks tutvuda küpsiste hinna ja tarnetingimustega.
Samuti paljastas uuring, et inimestel, kes vastavad küpsiste küsimusele jaatavalt, pole täheldatud kehamassiindeksi suurenemist, kuigi nad annavad loa küpsiste tarneteks suisa kümneid kordi päevas. Seda avastust võib julgelt nimetada heaks analüütiliseks leiuks, kuna mõlemad osapooled on võidus: tööhõive ja nõudlus toitlustuses ja magusatööstuses püsib ning Eesti elanike kaalunäitajad on samuti heas seisus.
Järgmisena plaanib statistikaamet uurida internetikaubanduse küpsiste kui eraldi majandusharu mõju sisemajanduse kogutoodangule ning selgitada välja, kas küpsiseid imporditakse Eestisse või valmistatakse neid Eestis kohapeal.