Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Välisüliõpilaste ja -vilistlaste maksupanus Eesti majandusse suurenes taas

Uudis
Postitatud 12. jaanuar 2022 9:00

Statistikaameti andmetel oli 2020/2021. õppeaastal nii välisüliõpilaste kui ka -vilistlaste tasutud tööjõumaksude kogusumma suurem kui kunagi varem, kokku 16 miljonit eurot. Samas tudeeris Eestis varasemast vähem välistudengeid, -vilistlaste arv jätkas kasvu. Välistudengid ja -vilistlased töötasid sagedamini info ja side ning hariduse tegevusalal ja kohalikest enam just iduettevõtetes.

Statistikaameti andmeteaduri ja analüüsi autori Kadri Rootalu sõnul välisüliõpilaste arv küll vähenes, aga moodustas siiski 11,6% siinsest üliõpilaskonnast. Piirangute tõttu töötas oluliselt vähem välistudengeid majutuse ja toitlustuse alal, kõige rohkem aga info ja side ning hariduse tegevusala ettevõtetes ja asutustes. „Välisüliõpilased töötasid kohalikest tudengitest suurema tõenäosusega idufirmades – töötanud välisüliõpilastest tegi seda 15%, töötanud kohalikest üliõpilastest aga 3%,“ täpsustas Rootalu.

Analüüsis vaadati lisaks, kui palju panustasid välisüliõpilased Eesti majandusse töötamiselt tasutud maksudega. 2020/2021. õppeaastal tasusid nad tulumaksu 3,6 miljonit eurot ja sotsiaalmaksu 7,8 miljonit eurot, mida oli kokku üle miljoni euro rohkem kui aasta varem. 2019/2020. õppeaastal õpingud lõpetanud ja Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste töötamiselt laekus maksudena kokku 4,5 miljonit eurot.

Haridus- ja noorteameti programmi "Study in Estonia" juht Eero Loonurm näeb välistudengitest lõpetajate rolli tulevikus aina suuremana. "Välisüliõpilaste ja -vilistlaste majanduslikult mõjust saavad suure tõenäosusega esmajoones kasu Tallinna ja pisut ka Tartu rahvusvahelised ettevõtted, mille töökeel on inglise keel. Samas tuleb ka analüüsist välja, et oluline oleks tegeleda meetmetega, mis aitaksid välistudengeid praktikale ka avalikku sektorisse. Välistudengeid peetakse arenenud maailmas just riigi ja kohalike omavalitsuste talendipoliitika osaks. Peame otsima ja leidma lahendusi, et välisüliõpilastest tulenev kasu ulatuks üle kogu riigi," kommenteeris Loonurm.

Loe põhjalikumat ülevaadet blogipostitusest.

Vaata ka analüüsi kokkuvõtet.

Faktid:

  1. Töötavate välisüliõpilaste arv oli väiksem kui varasematel õppeaastatel, kuid nende teenitud summad suuremad.
  2. Välisüliõpilaste ja 2019/2020. õppeaasta välisvilistlaste eest maksti tööjõumakse kokku 16 miljonit eurot.
  3. Eestisse tööle jäänud välisvilistlaste arv suurenes – tööturul oli igas kuus umbes 500 2019/2020. välisvilistlast.
  4. Suurema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) või tehnika, tootmise ja ehituse, samuti ärinduse, halduse ning õiguse õppevaldkonna välisüliõpilased.
  5. Välisüliõpilased on tööturul kohalikega võrreldes haavatavamas olukorras: nad töötavad ebakindlamate lepingutega ja nende töötamise episoodide arv on suurem.

 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht

statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!