Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,4% ja võrreldes 2023. aasta detsembriga 1,1%.

Eestis elab palju eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tulevikutrende arvestades muutub Eesti üha mitmekesisemaks. Aga milline on teistest rahvusest elanike informeeritus Eestis toimuvast? Kui palju suhtlevad omavahel erinevad Eestis elavad rahvused? Muu hulgas sellistele küsimustele vastab kultuuriministeeriumi ja statistikaameti koostöös valminud juhtimislaud Sidus Eesti.  

Liitnimede populaarsus on järsult kasvanud alates taasiseseisvumisest. Viimase paarikümne aasta jooksul on ligi kuuendik poistest ja ligi viiendik tüdrukutest saanud endale rohkem kui ühe nime. Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik uuris rahvastikuregistri nimede andmete põhjal Eesti populaarseimaid liitnimesid ja viimaste aastate liitnimede trende. 

Uue aasta alguses küsitakse analüütikutelt üha sagedamini tööturu olukorra kohta. Kas ja kui kaua peab tööturg vastu majanduslanguse tingimustes? Ehk on juba näha ka tõusu märke? Statistikaameti andmetel vähenes möödunud aastal nii töösuhete kui ka töötajate arv. Samal ajal on langus väiksem kui varem. 

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2025 Eesti rahvaarv 1 369 285, mida on 5402 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2024. aastal sündis 9646 ja suri 15 596 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus riiki 13 826 ja siit lahkus 13 278 inimest. Sarnaselt 2023. aastaga vähenes nii sündide kui ka sisserändajate arv. 

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta novembris majutusettevõtetes 247 000 turisti, mida on 11% enam kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 15% ja siseturiste 8% rohkem.

Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport 2024. aasta novembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3%, import jäi samale tasemele. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi euro ja imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 166 miljonit eurot, mis on 53 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2024. aastal enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna muutused.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2024. aasta novembris püsivhindades pea sama palju toodangut kui 2023. aasta samas kuus, toodang kahanes 0,1%. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,5%, kuid kahanes mäetööstuses 2,3% ja energeetikas 15,3%

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta novembris 884 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 1%.