Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2025. aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 5% ja import 11%. Teenuseid müüdi jooksevhindades enam kui 3 miljardi ja imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilansi ülejääk oli 548 miljonit eurot, mis on 98 miljonit vähem kui 2024. aasta esimeses kvartalis.

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,3%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 9,3 miljardit eurot.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta aprillis 900 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 6%.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79,5 aastat. Selle näitajaga tegi Eesti Euroopa riikidest viimase kolme aastakümne kõige suurema tõusu. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil on 58,7. 

Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk 2011 eurot, mis on 6,1% kõrgem kui 2024. aasta samal perioodil. 

Ajal, mil tehisintellekt genereerib tõesena näivat infot, võivad täpsed väliskaubanduse andmed anda Eestile ja Eesti ettevõtetele olulise konkurentsieelise. Väliskaubanduse statistika alusel saavad ettevõtlusorganisatsioonid leida Eesti kaupadele uusi ja perspektiivikaid sihtturge, valitsus saab aga hinnata, milliste kaupade tarnelogistika on majandusele oluline.

Statistikaameti värskeimad rahvastikuandmed näitavad, et Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab rohkem inimesi kui Rakvere linnas, Hiiu maakonnas või Alutagusel, Setomaal, Muhu saarel ja Narva-Jõesuus kokku. Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile. 

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 5% rohkem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul ehitusturul suurenes maht 3%.

Statistikaameti andmetel tehti elu- ja kahjukindlustuse väljamakseid 2025. aasta esimeses kvartalis 107,9 miljoni euro eest ehk võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga 1,2% rohkem. Kindlustusmakseid koguti 170,4 miljonit eurot, mis on 0,5% enam kui mullu samal perioodil.

Statistikaameti andmetel müüsid kala- ja vähikasvatused 2024. aastal kaubakala ja jõevähki kokku 963 tonni ning 7,8 miljoni euro väärtuses. Võrreldes 2023. aastaga suurenes kasvatatud kala müügikogus 5%. Kalamarja müüdi veidi üle 21 tonni, mis on läbi aegade suurim kogus.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta aprillis võrreldes märtsiga 1,0% ja tõusis võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,4%.

Statistikaameti andmetel oli töötus Eestis 2025. aasta esimeses kvartalis viimase 12 aasta suurim. Amet kogub andmeid töötuse kohta tööjõu-uuringu abil, mistõttu võib statistika erineda registreeritud töötuse andmetest.