Ehitusmahuindeks

Statistikatöö eesmärk on anda teavet ehitusmahtude muutumise kohta ajas, mis võimaldab jälgida ja hinnata ehitussektoris toimuvat.

Teiste tööde andmetel põhinev töö

Ehitusmahuindeks ehitise tüübi järgi; ehitusmahuindeks fikseeritud baasperioodi suhtes; ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelnenud perioodiga ja eelnenud aasta sama perioodiga

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK).
Üleminek EMTAKi 2025. aasta versioonile toimub 2028. aasta I kvartalis.

Ehitus (EMTAK 41, 42, 42)

Ehitusmahuindeks – indeks, mis iseloomustab omal jõul tehtud ehitustööde maksumuse muutust püsivhindades. Indeksi arvutamisel on kasutatud ehitushinnaindeksit.
Hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud, välispiirete, katuse ja siseruumidega ehitis
Rajatis – ehitis, mis ei ole hoone (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms)

Ettevõte

Ettevõtted, mille põhitegevusala on ehitus.

Eesti ehitusettevõtete tehtud ehitustööd nii Eestis kui ka välisriikides.

2001–…

Andmed avaldatakse eelneva kvartali kohta. Kvaliteedi- ja metoodikaaruanne kirjeldab eelkõige 2025. ja 2026. aasta kvartalite andmeid, ent kehtib suuresti ka varem avaldatud andmete kohta.

Indeksid avaldatakse 2021 = 100 baasil.
Üleminek uuele baasperioodile 2025 = 100 toimub 2028. aasta I kvartalis.

Indeks on mõõtühikuta;
indeksi muutus – protsent (%)

Kvartal

Riikliku statistika seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst)

Ei jagata

Konfidentsiaalsed andmed on riikliku statistika seaduse mõistes andmed, mis võimaldavad tuvastada statistilise üksuse otseselt või kaudselt ja avalikustada seeläbi üksikandmeid. Andmete juhusliku levimise vältimiseks on riikliku statistika seaduses ette nähtud ranged reeglid. Statistilist üksust tuvastada võimaldavaid andmeid võib edastada üksnes teisele riikliku statistika tegijale (Eestis ainult Eesti Pank) ning Euroopa Liidu riikide statistikaametitele ja Eurostatile, kes kõik järgivad vastavat konfidentsiaalsuse tagamise kohustust.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Statistikaamet tagab riikliku statistika koostamise eesmärgil kogutud andmete kaitstuse riikliku statistika seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse alusel. Statistikaamet avaldab andmed andmebaasis koondandmetena ning tagab, et nende põhjal ei ole võimalik tuvastada üksikisiku või ettevõtte andmeid. Konfidentsiaalsete andmete kaitseks arvestatakse ka teisese konfidentsiaalsusega: avaldatud koondandmete põhjal ei tohi olla võimalik konfidentsiaalseid andmeid välja arvutada.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval avaldatakse riiklik statistika andmebaasis kell 8.00.

Kvartal

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle töö andmete põhjal ilmub uudis kord kvartalis, 27. mail 2026 avaldati uudis „Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem”.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Ehitus/Ehitusmahuindeksid tabelis
EH0014: Ehitusmahuindeks ehitustöö tegemise koha ja ehitise tüübi järgi (kvartalid).

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Ehitus. Arhiiv on lõpetatud tabelid
EH0015: Ehitusmahuindeks, eelmine periood = 100 (2001–2021, kvartalid);
EH0016: Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100 (2002–2021, kvartalid);
EH0017: Ehitusmahuindeks ehitise tüübi järgi (2001–2021, kvartalid);
EH014: Ehitusmahuindeks, 1995 = 100 (1994–2002, kvartalid);
EH0141: Ehitusmahuindeks, 2000 = 100 (1994–2008, kvartalid);
EH015: Ehitusmahuindeks, eelmine periood = 100 (1994–2008, kvartalid);
EH016: Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100 (1995–2008, kvartalid);
EH017: Ehitusmahuindeks ehitise tüübi järgi (2001–2008, kvartalid);
EH018: Ehitusmahuindeks (1994–2007).

Uuringuga seotud andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2025. aastal vaadatud 1157 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Ehitusalast statistikat leiab ka statistikaameti ehitusvaldkonna lehelt.

Eurostatile edastatakse andmed EDAMISe andmeedastuskanali kaudu kord kvartalis samal päeval andmete avaldamisega statistika andmebaasis hiljemalt kaks kuud pärast aruandekvartali lõppu. Eurostatile edastatakse nii korrigeerimata, kalendaarselt korrigeeritud kui ka kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud andmed kogu ehituse tegevusala kohta. Eurostati andmebaasis avaldatakse need tabelis Production in construction – quarterly data.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 103 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati metoodikajuhend: European business statistics methodological manual for short-term business statistics (2021)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Eurostatile saadetud kvaliteediaruande leiab ehitusmahtude (ehitustoodangu) lühiajastatistikat kirjeldavate metaandmete lehelt.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.
Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

2025. aasta andmete hindamisel kvaliteediprobleeme ei tuvastatud, sisendandmete hõivamisega ja andmete õigeaegse avaldamisega ei olnud tõrkeid.

Statistikat tehakse siseriikliku tellimuse alusel. Avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Andmeid kasutavad ministeeriumid (nt rahandusministeerium), organisatsioonid, ettevõtjad, ajakirjandus, Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat) jt. Andmeid kasutatakse majanduse kiirhinnangute tegemiseks.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.
Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/2152, 27. november 2019 lühiajastatistika kohta ning selle sisunõuded on kaetud.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Andmete üldine täpsus on hea.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi.

Freimiks on majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ehitusettevõtetest.
Kuna freim põhineb registriandmetel, on uuringu ala- või ülekaetus minimaalne.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb teiste statistikatööde andmetel.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Andmed avaldatakse hiljemalt 60 päeva pärast aruandekvartali lõppu (T + 60 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed avaldatakse üks kord.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Ehitusmahuindeks on võrreldav teiste Euroopa Liidu (EL) riikide ehitusmahuindeksitega. Definitsioonid ja klassifikaatorid on kooskõlas ELi nõuetega.

Ühtse metoodika järgi koostatud ehitusmahuindeksi aegread algavad 2001. aastast. Kui toimuvad olulised muudatused (baasaasta vahetus, klassifikaatorite uued versioonid), arvutatakse ümber kogu aegrida.

Avaldatava andmetabeli aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Ehitusmahuindeksi arvutamise aluseks olev omal jõul tehtud ehitustööde maksumus (toodangu väärtus) on võrreldav ehitusettevõtete aastastatistika põhjal arvutatud omal jõul tehtud ehitustööde maksumusega statistikatööst 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)”.

Ei ole rakendatav, kuna andmed avaldatakse ainult kvartalite kohta.

Ei ole rakendatav

Andmed on sisemiselt sidusad.

Kuna töö põhineb teiste statistikatööde andmetel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.
Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. Andmeid revideeritakse harva. Kui andmeid on revideeritud, on see kajastatud tabelite all olevates märkustes.

Sisendandmetena kasutatakse statistikatööde 20007 „Ettevõtete majandusnäitajad (kvartal)” (ehitustoodangu väärtus), 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)” (lõplikud aastaandmed omal jõul tehtud ehitustööde kohta) ja 20401 „Ehitushinnaindeks” (ehitushinnaindeks) andmeid.

Kvartal

Töö põhineb koondandmetel, seega täiendavat andmekogumist ei toimu.

Kasutatakse koondandmeid teistest statistikatöödest, seega täiendavat andmekontrolli ei toimu.

Ehitusmahuindeksi arvutamise aluseks on omal jõul tehtud ehitustööde maksumus (ehitustoodang). Hinnamuutuse elimineerimiseks kasutatakse ehitushinnaindeksit.

Omal jõul tehtud ehitustööde maksumus (kokku) = tellijatele müüdud ehitustööde maksumus + omatarbeks tehtud ehitustööde maksumus – ostetud alltöövõtutööde maksumus +/– valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus.

Omal jõul tehtud ehitustööde maksumus (hooned) = tellijatele müüdud hooneehitustööde maksumus + omatarbeks tehtud hooneehitustööde maksumus – hoonete ehitamiseks ostetud alltöövõtutööde maksumus +/– valmis- ja lõpetamata toodangu varude muutus (hoonete osa).

Omal jõul tehtud ehitustööde maksumus (rajatised) = omal jõul tehtud ehitustööde maksumus (kokku) – omal jõul tehtud ehitustööde maksumus (hooned).

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Aegread on sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud ning arvutatud on trend. Korrigeerimiseks kasutatakse JDemetra+ tarkvara. Korrigeerimisel on arvestatud Eesti-põhist kalendrit. Iga uue perioodi (kvartal) lisandumisega andmed korrigeeritakse ja aegread revideeritakse tagasiulatuvalt viis aastat ehk kakskümmend perioodi.

Seoses väljundi üleviimisega R-le ühendati järgmised tabelid: EH0015, EH0016 ja EH0017 (alates 2022. aastast on uus tabel EH0014).