Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat

Kuupäev 29.11.2022
Artikkel
Täna, 29. novembril toimuvad neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.

Tööõnnetused

Valdkond
Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustusi. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga. Registreeritud tööõnnetuste statistikat kogub ja avaldab Tööinspektsioon. Sealses tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed: registreeritud tööõnnetuste arv tegevusala ja maakonna lõikes; surmaga lõppenud tööõnnetuste arv. Tööõnnetuste arvu suurenemine viitab osaliselt sellele, et tööõnnetustest on hakatud rohkem teavitama. Sellegipoolest jäävad ka

Eesti terviseuuring

Valdkond
Mis uuring see on? Eesti terviseuuring hindab Eesti rahva terviseseisundit, seda mõjutavaid tegureid ja tervishoiuteenuste kasutamist. 2025. aasta uuring koosneb kahest osast: põhiuuring, mis on osa Euroopa Liidu terviseuuringu neljandast lainest ja osa riikliku statistika programmist; täiendavad 18 vabatahtlikku küsimust, mis täpsustavad Eesti riigi vajadusi tervisepoliitika kujundamisel. Täpsemalt saab lugeda siin: https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo-ulevaade/seireuuringud/eesti-terviseuuring/eesti-terviseuuring-2025-taiendavate . Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Eesti

Vee ääres ettevaatlikumalt, härrased!

Kuupäev 07.08.2019
Artikkel
Viimase nelja aastaga pole Eestis uppumiste arv vähenenud, kuid ajavahemikul 1998–2018 on uppunuid siiski järjest vähemaks jäänud. Põhjus on ilmselt päästeameti ja teiste teemaga tegelevate organisatsioonide tubli töö: suurem selgitus- ja teavitustöö ning tõhusam järelevalve. Kuhu suunata jõupingutuste teravik, et uppunute arv veelgi väheneks?

Surmad

Valdkond
Surm ja sünd on elu loomulikud osad, mis mõjutavad rahvaarvu. Umbes pooled Eesti surmadest on tingitud vereringeelundite haigustest, seejärel tulevad kasvajad, millest põhjustatud surmadeni jõutakse vananedes järk-järgult. Vanuseti on surmapõhjused väga erinevad. Laste ja noorte surmadest on peaaegu pooled õnnetuste tagajärg. Vanusega õnnetussurmade arv väheneb. Andmed selle kohta, kes, millal ja miks Eesti elanikest surevad, aitavad ette näha rahvastiku arengut ja rakendada meetmeid enneaegsete surmade vähendamiseks.