Otsingu tulemused

Viimase kolmekümne aasta jooksul on kaubavedude maht raudteel läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligi poolteist miljardit tonni. Keskmiselt veeti enim kaupa jaanuaris, kõige vähem aga juunis. Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa uuris, kuidas on kaupade vedu raudteel muutunud ja mis on seda mõjutanud.

Statistikaameti andmete kohaselt suurenes möödunud aastal sõitjate arv võrreldes 2018. aastaga peamistel riigisisestel laevaliinidel 4% ja rahvusvahelistel vedudel 0,3%. Sadamate kaubamaht tonnides kasvas aastaga ligi 5%.

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht 2021. aastal võrreldes eelneva aastaga 4,5%. Kaubamaht ulatus 39,3 miljoni tonnini, 2020. aastaga võrreldes veeti 1,7 miljoni tonni võrra rohkem kaupa.

Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.

Kaupade eksport vähenes 2015. aasta novembris võrreldes 2014. aasta novembriga 4% ja import jäi samale tasemele, teatab Statistikaamet. Enim mõjutas ekspordi langust mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljaveo kahanemine.

Kaupade eksport kasvas 2017. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 6% ja import 1%, teatab Statistikaamet. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes veebruaris 9%, samas re-eksport jäi möödunud aasta tasemele.

2013. aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga vähenes kaupade eksport jooksevhindades 5%, import jäi aga samale tasemele, teatab Statistikaamet. Kahanes eksport kolme peamisse sihtriiki.

2012. aasta novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,15 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,14 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuses tekkis ülejääk ehk ekspordikäive ületas importkäivet 15 miljoni euro võrra.