Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Taasiseseisvumisest alates on raudteel veetud ligi 1,4 miljardit tonni kaupa

Blogi
Postitatud 13. august 2021 9:00 , analüütik Birgitta Ojamaa

Viimase kolmekümne aasta jooksul on kaubavedude maht raudteel läbi teinud mitmeid tõuse ja mõõnasid. Aastatel 1991–2020 oli raudteel veoseid kokku ligi poolteist miljardit tonni. Keskmiselt veeti enim kaupa jaanuaris, kõige vähem aga juunis. Statistikaameti analüütik Birgitta Ojamaa uuris, kuidas on kaupade vedu raudteel muutunud ja mis on seda mõjutanud.

Eesti raudtee-ettevõtted vedasid 1990. aastate alguses vähem kaupa kui 2000. aastatel. Alates 2010. aastatest on kaubaveo mahud aga langustrendis olnud.

Raudteeveosed* Eestis, 1991–2020

Taasiseseisvunud Eesti algusaastatel olid kaubaveo mahud raudteel muutlikud. 1991. aastal veeti 28,4 miljon tonni kaupa, järgneval aastal ligi kolmandiku võrra vähem, 1993. aastal ületas aga kaubaveo maht 1991. aastat, olles 31,8 miljon tonni. Veokogused kasvasid 2004. aastani, kui veeti selle perioodi maksimaalne kogus 72,3 miljonit tonni, mida oli kaks ja pool korda rohkem kui aastal 1991. Pärast kõrgseisu hakkasid kaubamahud langema ja kuigi 2007. aasta eristus 66,1 miljoni tonnise kaubakogusega, jätkus üldine trend väiksemate mahtude suunas.

2008. aastal toimus kaks olulist kaubavahetust mõjutavat sündmust: transiitkaubandus Venemaaga oli raskendatud rahvusvaheliste suhete halvenemise tõttu ja algas ülemaailmne majanduskriis. 2000. aastate suurim langus kaubaveos oli aastal 2009, kui veeti 38,4 miljon tonni kaupa ehk neljandiku vähem kui aasta varem. Edaspidi toimus veoste mahus küll väike kasv, kuid pikaajalisem suund oli pigem vähenemise poole. Kui võrrelda 1991. aastat 2019. aastaga, siis oli veetud kauba kogus neljandiku võrra väiksem. 2020. aastal vähenes koroonaviiruse majanduslike mõjude tõttu kaubavedu raudteel tavapärasest enam, ulatudes vaid 15,8 miljoni tonnini. Viimase kolmekümne aasta jooksul on raudteel enim veetud põlevkivi ja naftatooteid. Põlevkivi vedu on aga just viimasel kümnendil vähenenud ja see on märgatavalt mõjutanud ka raudteeveoste mahtu.

Avalikul raudteel veetakse üle poole kaubast

Avalikul raudteel on läbi taasiseseisvumise aja veetud üle poole kogu raudteel veetavast kaubast. 1995. aastal oli avalikul raudteel veetud veoste osatähtsus kõigist veostest 58%. 2006. aastal veeti avalikul raudteel lausa 74% veostest, 2017. aastal aga vaid 46% veostest ning 2020. aastal jälle 71%.

Veosed avalikul raudteel, 1995–2020

Kaubavedu avalikul raudteel kasvas 1990. ja 2000. aastatel järk-järgult kuni aastani 2006. Aasta hiljem toimus kaubavedudes järsk langus ja vaatamata väikesele kasvule aastatel 2010 ja 2011, on vedude maht avalikul raudteel viimastel aastatel siiski langustrendis püsinud. Veoste kogust avalikul raudteel mõjutab enim transiitveoste maht, aga ka naftaveo vähenemine. Samuti võib mõjutavaks teguriks olla nende ettevõtete käekäik, mis veavad kaupa mitte-avalikul raudteel.

* Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest ettevõtted võivad sama kaupa vedada nii avalikul kui eraraudteedel.

Saabuva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul avaldame blogilugude sarja, milles vaatleme meie riigi käekäiku eri valdkondades viimase kolmekümne aasta jooksul. Blogipostitused ilmuvad igal nädalal, kuni taasiseseisvumispäevani.

Foto: Shutterstock

Hooldustööde tõttu ei tööta andmete esitamise keskkond eSTAT ja väljundkaardi rakendus 26.09 kell 8.00 kuni 16.00. Vabandage ebamugavuste pärast!