Otsingu tulemused

Kui kaua me võiksime elada?

Kuupäev 13.10.2020

Artikkel

Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on meeste eluiga tõusnud kolm ja pool aastat ning naistel veidi üle kahe aasta.

2020. aasta popimad nimed olid Robin ja Sofia

Kuupäev 28.01.2021

Artikkel

Eelmise aasta populaarseimaks nimeks oli poistel Robin ja tüdrukutel Sofia. Mõlemaid nimesid pandi uutele ilmakodanikele sagedasti ka 2019. aastal, kui Sebastiani ja Mia järel olid Robin ja Sofia nimede edetabelis teisel kohal.

Kolmandik töötajatest teeb sageli tööd ka õhtuti, öösiti või nädalavahetusel

Kuupäev 08.06.2012

Artikkel

Statistikaameti ajakasutuse uuringust selgub, et ligi kolmandik töötajatest töötab sageli õhtuti, öösiti või nädalavahetustel. Seejuures teeb õhtuti sagedasti tööd iga viies, öisel ajal iga kümnes töötaja. Laupäeviti töötab veerand ja pühapäeviti iga kuues töötegija.

Personalipoliitika

Sisuleht

Statistikaameti personalipoliitika on ühtsete põhimõtete kogum, mis rakendub kogu organisatsioonile ja toetab statistikaameti strateegia elluviimist. Personalipoliitika eesmärk on väärtustada, arendada ja hoida organisatsiooni töötajaid ühtsete põhimõtete järgi. Oskuslik personalijuhtimine aitab tagada asutuse tulemuslikkuse ja konkurentsivõime. Tulemuslik personalipoliitika loob tugeva ühtekuuluvustunde ja organisatsioonikultuuri. Statistikaameti juhtimine Juhtimisel lähtume statistikaameti strateegiast ja väärtustest. Juhid on oma tegevusega töötajatele eeskujuks, innustades ja motiveerides

Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid Eestisse üle 13 miljoni euro maksutulu

Kuupäev 19.01.2021

Artikkel

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.

Kolmandik töötajatest teeb sageli tööd ka õhtuti, öösiti või nädalavahetusel

Kuupäev 08.06.2012

Artikkel

Eesti põllumajandustootmine koondub suurettevõtetesse

Kuupäev 27.01.2021

Artikkel

Statistikaameti põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Rahvastikuprognoos näitab rahvaarvu vähenemise aeglustumist

Kuupäev 20.06.2019

Artikkel

Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra.

Kinnisvaranõudluse trend näitab suunda linnast maale

Kuupäev 04.06.2020

Artikkel

Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ja kandub ühelt kehalt teisele. Raha ei teki ega kao, vaid liigub ühest taskust teise. Sama lugu on kinnisvaraga – kui kusagilt minnakse, siis kuhugi tullakse. Praegu viitavad märgid sellele, et minnakse linnakorteritest ja majadest ning suundutakse maale.

Pikaajaline töötus — heitunute kasvulava

Kuupäev 19.04.2010

Artikkel

Lootusetust oma sünnimaal tööd leida kogevad valdavalt maal elavad eestlased. Peamine heitumuse põhjus on lähikonnas puuduvad töökohad. Ääremaade töötuse probleem on Eesti elu iseloomustanud alates taasiseseisvumise ajast juba ligi 20 aastat. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli Eestis 2009. aastal 8700 heitunut. See on ligi Paide linna jagu rahvast. Heitunud on isik, kes küll soovib leida tööd, ent on otsinud seda nii kaua, et ei usu enam töö leidmise võimalusse. Mida pikem on töötusperiood ja mida vähem on lähikonnas vabu töökohti, seda suurem on tõenäosus, et pikaajalised töötud