Otsingu tulemused

Statistikaamet alustas väliskaubanduse kauba saabumise küsimustiku asendamist teistest riikidest laekuvate andmetega. Alates 2024. aasta juunist ei lisata Intrastati kauba saabumise küsimustiku valimisse uusi majandusüksuseid, mis ületavad 2024. aasta statistilise läve. Need andmed võetakse teistelt Euroopa Liidu (ELi) liikmesriikidelt saadud detailandmetest.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Statistikaameti andmetel vähenes tänavu jaanuaris kaupade eksport eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 11% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 1,4 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 122 miljonit eurot, mis on 60 miljonit väiksem kui aasta varem.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli septembris võrreldes augustiga ‒0,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 2,2%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta jaanuaris kaupade eksport ja import jooksevhindades võrreldes 2022. aasta sama kuuga vastavalt 9% ja 1%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,5 miljardi euro ja imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli jaanuaris 127 miljoni euro võrra suurem kui aasta varem, ulatudes 272 miljoni euroni.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel on kasutatav põllumajandusmaa pind tänavu 983 400 hektarit ehk 4400 hektarit väiksem kui 2023. aastal. Veidi on vähenenud nii põllumaa kui ka viljapuu- ning marjaaedade pind. Pikalt kahanenud kartuli kasvupind jätkab sama trendi ja on sel aastal 8% väiksem kui aasta varem.

Kuhu jõuab Eesti piim? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele. Esimestena Euroopa Liidus (EL-is) ei pea Eesti ettevõtted selle aasta algusest esitama kauba saabumise andmeid. Need andmed saab statistikaamet EL-i liikmesriikide lähetusandmetest. Siiski eeldab kvaliteetne väliskaubandusstatistika olulist panust Eesti ettevõtetelt ekspordiandmete näol. Väliskaubandusstatistika annab

Statistikaameti andmetel oli tarbijahinnaindeksi muutus 2019. aasta detsembris võrreldes novembriga -0,3% ja võrreldes 2018. aasta sama kuuga 1,8%.

2023. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18,2 miljardi euro ja imporditi 21,2 miljardi euro eest. Eksport vähenes 2022. aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaubavahetuse puudujääk ulatus 3 miljardi euroni. 2023. aasta kaupade väliskaubanduse trendidest kirjutab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.