Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem.
Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ütles, et kuigi Eesti elanike reisimine pandeemiajärgsetel aastatel elavnes, oli see 2025. aastal taas tagasihoidlikum. „Mullu tehti ööbimisega sisereise endiselt üle kahe korra rohkem kui välisreise. Võrreldes 2024. aastaga vähenes sisereiside arv kõigis kvartalites. Välisreiside arv kahanes esimesed kolm kvartalit, kuid hakkas neljandas kvartalis taas kasvama,“ tõdes Pukk ja lisas, et Tallinna lennujaama andmetele tuginedes võib eeldada, et põhjuseks on märgatav tšarterreiside kasv.
Eesti elanike reisid, 2019–2025
| Ööbimisega sisereiside arv | Ööbimisega välisreiside arv | |
|---|---|---|
| 2019 | 3,49 | 1,70 |
| 2020 | 2,14 | 0,56 |
| 2021 | 2,27 | 0,57 |
| 2022 | 2,64 | 1,09 |
| 2023 | 3,23 | 1,51 |
| 2024 | 3,48 | 1,55 |
| 2025 | 3,10 | 1,50 |
Enam kui pooled olid puhkusereisid
Peamiste sihtkohtadena külastati möödunud aastal Euroopa Liidu (EL-i) riike, kuhu reisiti aasta jooksul 1,1 miljonil korral (72% ööbimisega välisreisidest). „Populaarseimad välisreiside reisisihtkohad olid jätkuvalt Soome (11%), Läti (10%) ja Hispaania (8%). EL-i välistest riikidest reisiti enim Türki (6%),“ rääkis juhtivanalüütik. Vähem reisiti möödunud aastal näiteks Itaaliasse, Rootsi ja Leetu.
„Eesti-siseste sihtkohtadena eelistati Harju (sh Tallinn), Tartu ja Pärnu maakonda. Neile järgnesid populaarsuselt Ida-Viru ja Saare maakond ning Lääne, Lääne-Viru ja Viljandi maakond,“ lausus ta.
Eelmisel aastal moodustasid rohkem kui poole kõikidest reisidest puhkusereisid. Puhkuse eesmärgil tehti 54% sisereisidest ja 64% välisreisidest. Tööreisid moodustasid sisereisidest 13% ja välisreisidest 19%. Ülejäänud reisid tehti mõnel isiklikul põhjusel, näiteks sooviga külastada tuttavaid või sugulasi.
„Ööbimisega sisereisid on enamasti lühikesed ja kestavad vaid paar päeva, välisreise tehakse aga pikemaid. Sisereisidest 91% kestsid 1–3 ööd ja vaid 9% reisidest olid neist pikemad. Välisreisidel oli 1–3 ööd kestvaid reise 37% ja 4–7 ööd kestvaid reise 39%,“ selgitas Pukk. Üle 7 öö kestvaid reise oli täpselt sama palju nagu 2024. aastal ehk 24%.
Välisreisidele kulutati varasemast enam
Mullu peatuti välisreisidel peamiselt tasulistes majutuskohtades (79% ehk 7,5 miljonit ööbimist), millest omakorda hotellides või hotellilaadsetes majutuskohtades peatuti 4,9 miljonit ööd ja muudes tasulistes majutuskohtades ligi 2,5 miljonit ööd. Tasuta ööbimisi oli välisreisidel ligi 2 miljonit ja sel juhul peatuti peamiselt tuttavate või sugulaste juures.
Pukk selgitas, et Eesti-sisestel reisidel kasutavad inimesed rohkem tasuta majutuse võimalusi, ööbides tuttavate või sugulaste juures, aga ka endale kuuluvates puhkekohtades. Tasuta ööbimisi oli sisereisidel eelmisel aastal ligi 3,6 miljonit ehk need moodustasid 58% ööbimistest. Tasulisi majutusvõimalusi kasutati sisereisidel 2,6 miljonil ööbimisel, millest 1,6 miljonit olid hotellides või hotellilaadsetes majutuskohtades.
Ööbimisega välisreisi keskmine kulu on viimastel aastatel olnud üle 1000 euro. Ühele ööbimisega välisreisile kulutati 2025. aastal keskmiselt 1118 eurot, mida on aasta varasemast 1% rohkem. Sisereisile kulutati möödunud aastal 163 eurot, mida on aasta varasemast 12% vähem. „Sisereiside kulutused on vähenenud ilmselt seetõttu, et hoitakse rohkem kokku ja otsitakse reisimiseks soodsamaid võimalusi," tõdes Pukk. Ööbimisega välisreisidel moodustasid hinnanguliselt kulutused transpordile 36% ja majutusele 30%. Kulutustest 21% tehti söökidele ja jookidele kohvikutes ning restoranides, 13% läks muudele kulutustele, nagu näiteks meelelahutus ja erinevad ostud. Ööbimisega sisereisidel moodustasid kulutused transpordile 25% ja majutusele 30%. Kulutustest 29% tehti söökidele ja jookidele kohvikutes ning restoranides ning 15% läks muudele kulutustele, näiteks meelelahutusele või ostudele.
Ööbimisega välisreisi kulutused, 2025
| 2025 | |
|---|---|
| Transpordikulutused | 398,1 |
| Majutuskulutused | 338,9 |
| Kulutused söökidele ja jookidele kohvikutes ja restoranides | 235,9 |
| Muud kulutused (meelelahutus, ostud, teenused) | 144,8 |
Andmeid Eesti elanike reisimise kohta kogutakse turismiuuringuga. Uuringu põhitellija on Eurostat. Uuringu eesmärk on koguda infot Eesti elanike reisimise kohta ning saada objektiivset ja võrreldavat turismistatistikat Euroopa riikide vahel. Andmeid kasutatakse reisitrendide analüüsiks ning turismisektori olukorra hindamiseks ja probleemide lahendamiseks. Uuringu valimisse kuulub igas kvartalis 2500 inimest. Üldkogumisse kuuluvad Eesti alalised tavaleibkondade elanikud vanuses vähemalt 15 aastat.
Turismiuuringus on arvestusühikuks ühe inimese tehtud reis. Külastajaks peetakse inimest, kes reisib oma tavapärasest elukohast mujale kuni 12 kuuks. Reisimise alla ei kuulu üle aasta kestvad välismaal töötamisega seotud reisid ega töö rahvusvahelise transpordivahendi meeskonnas (nt kruiisilaeva töötajad või kaugsõiduautojuhid).
Andmed on avaldatud 27.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte ning turisminduse juhtimislauda. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Silvia Uus
tiimijuht
kommunikatsiooni ja turunduse teenustiim
Statistikaamet
www.stat.ee
5194 4157