Otsingu tulemused

Puidu ja puittoodete väljavedu Euroopa Liidu riikidesse moodustab Eesti kogu ekspordist üle 10%. Värske uuring näitab, et Eesti ekspordib töötlemata puitu odavamalt, kui meie peamised sihtriigid seda toodet keskmiselt sisse ostavad. Statistikaamet vaatles töötlemata puidu eksporti Euroopa Liidu riikidesse perioodil 2015-2017.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman tõi välja, et töötlevas tööstuses kokku tõusid hinnad teist kuud järjest – vastavalt oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%. „Tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta oktoobriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning elektroonikaseadmete tootmises. Vastupidist mõju avaldas hinnalangus kütteõlide tootmises ning elektri- ja soojusenergiaga varustamises. Toiduainete tootjahinnad langesid 0,5%,“ täpsustas Šokman. Võrreldes selle aasta septembriga mõjutas indeksit oktoobris

Statistikaameti andmetel vähenes 2023. aasta mais võrreldes 2022. aasta sama kuuga kaupade eksport jooksevhindades 15% ja import 13%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 1,6 miljardi ja imporditi 1,9 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 309 miljonit eurot, mis on 12 miljonit eurot suurem kui aasta varem.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12% ja import 25%. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31% ja import 19%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuht Eveli Šokman sõnas, et tootjahinnaindeksit mõjutas võrreldes 2023. aasta novembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide ja metalltoodete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ning toiduainete tootmise hinnatõus, mille tulemusena tõusid töötleva tööstuse hinnad novembris kokku 1,1%. Töötlevas tööstuses tõusid hinnad juba mitmendat kuud järjest – novembris 1,1%, oktoobris 0,7% ja septembris 0,8%,“ selgitas Šokman. Võrreldes selle aasta

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta septembriga enim hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas puittoodete tootmise ja puidutöötlemise, masinate ja seadmete remondi ning elektroonikaseadmete tootmise hinnatõus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,8%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 0,8%,“ tõi Šokman välja. Võrreldes selle aasta augustiga mõjutas indeksit septembris samuti eelkõige hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises