Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel vähenes kaupade eksport 2023. aastal eelneva aastaga võrreldes 16% ja import 17%. Kaupu eksporditi jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi 21 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 3 miljardit eurot, mis on 695 miljonit eurot väiksem kui 2022. aastal.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga 17% ning import 23%. 2022. aasta detsembris jäi nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele.

Kuidas seada eesmärke nii, et need oleksid ka sisuliselt mõõdetavad? Võib-olla oleks mõistlik teha koostööd Statistikaametiga?

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul tõusis tootjahinnaindeks aastases võrdluses teist kuud järjest. „Tõus on olnud samas suurusjärgus, jäädes septembris 0,5% ja oktoobris 0,6% juurde,“ selgitas Šokman. Võrreldes mulluse oktoobriga mõjutas indeksit enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises. Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete ning elektroonikaseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusaladel oli aastases võrdluses hinnatõus kokku 0,6%, toiduainete tootmises tõusid hinnad

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 3,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,4 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2022. aasta neljandas kvartalis 2021. aasta sama perioodiga võrreldes teenuste eksport jooksevhindades 12% ja import 25%. Teenuseid müüdi mitteresidentidele 3,0 miljardi ja osteti 2,2 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk neljandas kvartalis oli seega 765 miljonit eurot, mis on eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 125 miljoni euro võrra väiksem. 2022. aastal tervikuna kasvas teenuste eksport 31% ja import 19%.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport augustis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 20% ning import 28%. Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 55% ja Valgevenest koguni 96% võrreldes aastatagusega.

Homme, 6. veebruaril algavad 2026. aasta taliolümpiamängud Milanos ja Cortinas, kus 32 sportlast esindavad Eestit 11 spordialal. Statistikaameti analüütik Erik Lest uuris maailma olulisima talispordivõistluse eel värsketest andmetest, kuidas läheb taliolümpiaaladel Eestis ning kuidas on muutunud harrastajate hulk erinevatel taliolümpiaaladel võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Kõige populaarsemad taliolümpiaalad on jäähoki, murdmaasuusatamine ja iluuisutamine 2025. aastal olid kolm kõige suurema harrastajaskonnaga taliolümpiaala jäähoki (2342 harrastajat), murdmaasuusatamine (1988 harrastajat)