Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Piirkonnad

Valdkond
Riigi kohta esitatavad koondandmed üksi ei suuda riigi eri piirkondade täit ja kohati keerulist pilti avada. Piirkondlik statistika on oluline riigi eri paigus toimuva esiletõstmiseks. See aitab analüüsida piirkonna arengut ja poliitiliste otsuste mõju meie igapäevaelule.

Andmete esitamisest töötamise registrisse

Sisuleht
Valitsuse määruse kohaselt tuleb tööandjal kanda maksu- ja tolliameti (MTA) töötamise registrisse (TÖR) iga töötaja ametinimetus ja töökoha aadress. Selle eesmärk on koguda tõhusamalt palga- ja tööjõuandmeid, teha täpsemat tööturu- ja palgastatistikat ning korraldada registripõhine rahvaloendus. Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb märkida TÖR-i siis, kui inimene töötab töölepingu alusel. Kui inimene töötab võlaõigusseaduse lepingu alusel, siis ei tule täiendavaid andmeid TÖR-i kanda. Eestis on kasutusel ligi 700 000 ametinimetust. Ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad

Kes otsustasid olla ise oma pensioniraha peremehed?

Kuupäev 29.11.2021
Artikkel
Paljud eestimaalased kasutasid võimalust vabastada septembris oma pensioniraha. Mõni otsustas sellega kohe oma elukvaliteeti parandada, mõni pani selle tulevikuks rikkust koguma. Kes nad olid? Uurisime, mis ametialadel pensioniraha väljavõtjad tegutsevad.

Rahvaloenduse tulemused on avaldatud

Kuupäev 15.12.2022
Artikkel
2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemused on avaldatud. Loenduse käigus kokku koondatud andmed Eesti rahvastikust aitavad mõista, milline on elu Eestis täna.

Palk ja tööjõukulu

Valdkond
Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu. Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on seatud töötaja heaolu kaitseks. Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot: milline on

Suhtelises vaesuses elas 2014. aastal iga viies elanik

Kuupäev 16.02.2016
Artikkel
Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku