Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Mis on saanud koroonakriisis majutuse ja toitlustuse alal töö kaotanutest?

Blogi
Postitatud 7. jaanuar 2021 9:50 , Andmeteadur Kadri Rootalu

Ülemaailmne koroonaviiruse levik on avaldanud mõju ka tööturule. Enim on kannatanud majutuse ja toitlustuse tegevusala, mis on kehtestatud piirangutest kõige rohkem mõjutatud. Käesolevas blogis analüüsime, kuidas on Eesti tööturul käinud nende inimeste käsi, kes läksid 2020. aasta eriolukorrale vastu majutuses ja toitlustuses töötades. Vaatame nende tööteed iganädalaselt pühapäevase seisuga alates 8. märtsist kuni 20. detsembrini.

Töötamise registri (TÖR-i) andmetel oli enne kevadise eriolukorra kehtestamist ehk 8. märtsi 2020 seisuga Eestis majutuse ja toitlustuse tegevusalal hõivatud 29 130 inimest. Eriolukorra lõpus (17. mai 2020 seisuga) oli neist majutuse ja toitlustuse tegevusalale tööle jäänud veidi vähem kui 24 000 inimest. Tööta oli jäänud 4000 ja mõnel teisel tegevusalal oli hõivatud 1200 inimest.

Enne eriolukorra kehtestamist (8. märtsil 2020) majutuse ja toitlustuse tegevusalal töötanud inimeste staatus 10-nädalaste vahemikega

Suvekuudel majutusest ja toitlustusest töölt lahkumine mõnevõrra pidurdus. Näiteks oli 26. juuli seisuga varem valdkonnas töötanud inimesi,  kelle kohta TÖR-is viidet ei leidunud, ligi 5000, teistele tegevusaladele oli tööle suundunud üle 2300 inimese. Veel kümme nädalat hiljem oli majutuse ja toitlustuse alale alles jäänud 70% kriisieelsetest töötajatest. Detsembri keskpaigaks oli eriolukorra eel majutuses ja toitlustuses töötanutest rohkem kui 10 000 inimest sellelt alalt lahkunud, seejuures lahkujatest üle 60% olid tööta.

Kokku lahkus eriolukorra nädalatel majutuse ja toitlustuse tegevusalalt töölt rohkem kui 5300 inimest. Järgnevalt selgitame, mis neist edasi sai ja kui kiiresti nad uue töö leidsid. Selleks vaatame nende tegevusala TÖR-i põhjal järgnevate nädalate lõpu seisuga. Valdav enamus neist inimestest (üle 80%) oli pärast töö kaotamist lühemat või pikemat aega tööta (tabel 1). 

Keskmine töötuna oleku perioodi kestus oli 21 nädalat1. Lühem oli töötuse perioodi kestus noorematel inimestel ning naistel. Kui alla 20-aastaste töötajate seas leidsid naised endale uue töökoha keskmiselt 19 nädalaga, siis mehed 23 nädalaga. Vaid 30. eluaastates töötajate puhul kulus meestel ja naistel uue töökoha leidmiseks aega enam-vähem võrdselt.

Esimese töötuse perioodi keskmine kestus nädalates, vanusegruppide kaupa

Oli ka inimesi, kes leidsid uue töö ilma, et oleksid vahepeal tööta olnud või kes omasid juba majutuse ja toitlustuse alal töötades teist töökohta. Kõige sagedamini oli uus töökoht sellisel juhul hulgi- ja jaekaubanduse alal, populaarsemate tegevusalade seas olid ka haldus- ja abitegevused ning töötlev tööstus (tabel 1). 

Tegevusalad, kuhu majutusest ja toitlustusest lahkudes suunduti, olid meestel ja naistel ning eri vanuserühmades inimestel mõnevõrra erinevad. Naised liikusid meestest sagedamini hulgi- ja jaekaubanduse ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande alale. Mehed jällegi eelistasid naistega võrreldes rohkem ehituse ning veonduse ja laonduse tegevusalasid. Nooremad inimesed leidsid sagedamini uue töökoha teenindussektoris. 

Tabel 1. Esimene staatus või tegevusala pärast majutuse ja toitlustuse tegevusalalt lahkumist

Staatus

Inimeste arv

Tööta

4353

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

275

Haldus- ja abitegevused

120

Töötlev tööstus

108

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

70

Haridus

61

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

55

Veondus ja laondus

53

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

48

Info ja side

41

Kinnisvaraalane tegevus

39

Ehitus

37

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

32

Muud teenindavad tegevused

26

Finants- ja kindlustustegevus

22

* Tabelist on välja jäetud tegevusalad, kuhu suundus tööle alla 20 inimese.

Huvitav on vaadata ka töö kaotanud inimeste edasist karjääri. Selleks on järgneval joonisel välja toodud nende tööalased staatused suvel ja sügisel, arvestades varasemate nädalate seisu. Selgub, et võimalusel on majutuse ja toitlustuse tegevusalal töö kaotanud inimesed üritanud uue töökoha leida samal alal. Näiteks 26. juuli seisuga oli majutuse ja toitlustuse tegevusalale tagasi jõudnud rohkem kui 1100 inimest. Suvel tööta olnud inimestest üle 450 leidis samuti oktoobriks endale taas töökoha majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Samal ajal jäi aga ka rohkem kui 200 suvel majutuse ja toitlustuse alal tegelenud inimest oktoobriks uuesti tööta. 

Vaadeldud grupis on pidevalt suurenenud ka nende inimeste arv, kes on suundunud töötleva tööstuse tegevusalale, seda eelkõige varasemalt tööta olnud inimeste arvelt. Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala on samuti töötajaid juurde saanud eelkõige varasemalt tööta olnud inimeste arvelt. Vahepeal mõnel muul tegevusalal töötanud inimeste suundumine kaubanduse alale on vähetõenäoline.

Aasta kokkuvõttes võib öelda, et 2020. aasta kevadel eriolukorra nädalatel töö kaotanud majutuse ja toitlustuse tegevusala töötajatest oli detsembri keskpaiga seisuga rohkem kui 40% tööta. Neist enamik pole vahepealsel perioodil tööd leidnud. Vähemal määral on töö kaotanutel õnnestunud teha tööepisoode valdavalt teenindusega seotud tegevusaladel. Milliseid tagajärgi selline valik omab koroonakriisi jätkudes, näeme juba alanud 2021. aastal.

Metoodika:

Analüüsis kasutatakse Töötamise registri väljavõtteid nädala lõpu seisuga perioodil 8. märts 2020 kuni 20. detsember 2020. Iga inimene on analüüsi kaasatud ühekordselt. Juhul, kui samal inimesel on töötamise registris rohkem kui üks töötamise kirje, on valik tehtud järgmiste kriteeriumide kohaselt. Esmalt eelistati töötamist majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Kui inimesel oli rohkem kui üks töötamine väljaspool majutust ja toitlustust, eelistati tegevusalade klassifikaatori järgi eespool olevaid tegevusalasid. Inimesele, kellel nädala lõpu seisuga töötamise registris kehtivat kirjet ei olnud, on staatuseks antud „Tööta“.


1 Töötuse perioodi pikkus on arvestatud 20. detsembri 2020 seisuga. Keskmise arvutamisel on arvesse võetud nii need inimesed, kes on vahepeal töö leidnud, kui ka need, kes on endiselt tööta. Seega ei ole siin toodud keskmine perioodi pikkus lõplik, sest töötuse perioodi tegelik lõpp pole paljudel inimestel veel teada.

Foto: Shutterstock