Otsingu tulemused

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe. Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses

Uus ehitisregister (EHR) pole enam kauge ja kättesaamatu unistus – juba sel sügisel jõuab see järk-järgult kasutajate silme ette. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitisregistri talituse juhataja Taavi Jakobson teeb ülevaate juba toimunud ning veel ees ootavatest muutustest.

Statistikaameti andmetel on jõululaupäeval sünnipäev enam kui 3300 Eesti elanikul, jõulu esimesel pühal 3200 ja jõulu teisel pühal ligi 3100.

Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6% Eesti elanikkonnast ehk 280 700 inimest ja absoluutses vaesuses 6,3% elanikkonnast ehk 82 000 inimest. 2014. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 394 eurot (2013. aastal 358 eurot) ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 203 eurot (2013. aastal 205 eurot). Võrreldes 2013. aastaga elanike sissetulekud suurenesid ja sissetulekute ebavõrdsus pisut vähenes. 2014. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku

Vanemaealiste naiste suhtelise vaesuse määr oli 2008. aastal üle kahe korra meeste omast kõrgem, teatab Statistikaamet. Suhtelises vaesuses elas 41% vähemalt 65-aastastest naistest ja 19% samavanadest meestest.

Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli mullu meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem.