Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Kuigi enam kui kolm aastat kestnud täiemahuline sõda Ukrainas sunnib ukrainlasi jätkuvalt rändama muuhulgas Eestisse, siis väljarändajate hulk 2024. aastal kasvas. Sealjuures oli rändesaldo märgatavalt väiksem kui viimase 10 aasta keskmine.
2024. aastal asus Eestisse elama 18 634 inimest ja siit lahkus 17 260 inimest ehk saabujate hulk ületas lahkujate hulka 1374 inimese võrra. Kuigi eelnenud kaks aastat olid rände kontekstis anomaalsed, ületas veel 2023. aastal saabujate arv lahkujate arvu kaks korda ja 2022. aastal lausa viis korda. Eelmise aasta rändemahud olid juba küllaltki sarnased sõja- ja pandeemiaeelsele perioodiga, kuid siiski oli möödunud aasta mitmes mõttes erakordne.
Registreerimata rändeandmete kogumine võtab aega
Statistikaamet jagab rände metoodiliselt kaheks – registreeritud ja registreerimata ränne. Esimese mõõtmine on küllaltki lihtne, sest inimene annab rahvastikuregistrile teada, et ta on asunud Eestisse elama ja sellega tegu piirdubki. Välismaalastele on rahvastikuregistri sissekanne ühtlasi ka paljude riigiga seotud teenuste eelduseks. Väljarände registreerimine on problemaatilisem, sest puudub motivatsioon oma lahkumisest riiki teavitada ja lahkutakse midagi ütlemata ning jäädakse registrisse. Katmaks seda hulka inimesi, kes oma riiki saabumisest ei teata või jätavad riigist lahkumisest teatamata, kasutab statistikaamet teistsugust metoodikat. Registreerimata rännet mõõdetakse elumärkide alusel ehk kui inimene suhtleb riigiga erinevate registrite kaudu (nt toetuste taotlemisel või tööl käies), saab lihtsustatult järeldada, kas inimene elab Eestis või pigem mitte. Seesugune metoodika eeldab ka teatud ajalist inertsi, sest elumärkide kogumiseks tuleb anda aega.
Kirjeldatud metoodika võttis statistikaamet kasutusele 2015. aastal ehk 10 aastat tagasi. Nende aastate jooksul on rändesaldo igal aastal püsinud positiivsena ehk sisserändajaid on olnud rohkem kui väljarändajaid. Kõige rohkem sisserändajaid (49 414 inimest) oli muidugi mõista 2022. aastal, samas kui väljarännanute arv oli suurim mullu (17 260 inimest). Rändesaldo on keskmiselt olnud 9000 inimesega plusspoolel. Koroonale ja Ukraina sõjale eelnenud perioodil (2015–2019) oli aastane rändesaldo keskmiselt 4000 inimest.
Välja rändas 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt
2024. aasta rändesaldo oli 1374 inimest, mis on tunduvalt väiksem viimase 10 aasta keskmisest. Samas aegreas oli vaid 2016. aasta rändesaldo madalam. Rändesaldot tõi alla just väljarännanute hulga suurenemine – eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Vanuse järgi oli rändesaldo positiivne alla viieaastaste, 15–29-aastaste ja üle 60-aastaste seas. Märkimisväärne muutus toimus 30–39-aastaste rändekäitumises, sest just nemad on olnud viimase aastakümne kõige domineerivamad sisserändajad, kuid 2024. aastal oli nende rändesaldo negatiivne.
Reeglina on Eestis meeste osakaal rändajate hulgas olnud kõrgem kui naiste osakaal, jäädes keskmiselt 60% juurde ja nii ka mullu. Sisserännanute keskmine vanus oli 36 aastat ja väljarännanutel 37 aastat, mis jätkab rändajate keskmise vanuse aasta-aastalt kasvamise trendi. Kuivõrd Eesti rahvastik on vanuseliselt ebavõrdselt jaotunud, tasub pilk heita ka rändesaldo kordajale ehk rändesaldole 1000 elaniku kohta. See oli kõrgeim 20–24-aastaste meeste seas, keda saabus riiki 464 võrra rohkem kui lahkus. Järgnevad 20–24-aastased naised ja 15–19-aastased mehed. Negatiivseim kordaja oli 30–34-aastaste naiste hulgas, keda lahkus pea 200 võrra rohkem kui saabus.
Ukrainlaste lahkumine tõi viimase aastakümne suurima väljarände
Sisserändajate hulgas domineerisid Ukraina ja Eesti kodanikud, keda saabus vastavalt 7013 ja 5218 ning kes kokku moodustasid kaks kolmandikku sisserändest. Järgnesid Venemaa (617), Soome (505) ja Läti (477) kodanikud. Ukrainlaste sisseränne oli võrreldes aasta varasemaga pea kaks korda väiksem ning pea viis korda väiksem kui kaks aastat tagasi. Enne sõja puhkemist saabus keskeltläbi 2000 Ukraina kodanikku aastas, samas lahkus kuni 500. Mullu suurenes Ukraina kodanike väljaränne pea 4000 inimeseni, mis ühtlasi on ka peamine põhjus, miks 2024. aasta väljaränne oli viimase aastakümne kõrgeim. Riiki jäi 3000 Ukraina kodanikku rohkem kui siit lahkus, mis on märgatavalt väiksem arv võrrelduna 2022. ja 2023. aastaga. Euroopa Liidu (EL-i) kodanikke saabus 3150 ja lahkus 3450. Kokku saabus Eestisse inimesi 131 erinevast riigist. Suhtarvudes ehk ühe lahkuja kohta oli kõige rohkem saabujaid Filipiinide, Usbekistani ja Türgi kodanike seas, eeldusel, et mõlemas suunas oli vähemalt kümme rändajat.
Eesti kodanike rändesaldo oli üle aastate taas negatiivne
Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis – siia saabus 5218 Eesti kodanikku ja lahkus 1254 võrra rohkem ehk 6472 kodanikku. Viimati oli Eesti kodanike rändesaldo negatiivne 2020. aastal. Võrreldes 2023. aastaga kahanes sisseränne 540 kodaniku võrra, samas kui väljaränne suurenes 961 inimese võrra. Kõige suuremad muutused Eesti kodanike rändes toimusid möödunud aastal 35–44-aastaste meeste hulgas, keda veel 2023. aastal saabus rohkem kui lahkus. 2024. aastal oli nende rändesaldo 300 inimesega aga miinuspoolel. Sarnaselt meestega kasvas laialdaselt ka 30–44-aastaste naiste väljaränne.
Eesti kodanike rändesaldo on tugevalt plusspoolel vanuserühmas 60 ja vanemad, kus saabujaid oli 600 võrra rohkem kui lahkujaid. Samuti on rändesaldo sarnaselt varasematele aastatele plusspoolel 0–4-aastaste laste hulgas.
Lähte- ja sihtriikidest on Eesti kodanike seas jätkuvalt populaarseim Soome. Eestist lahkus Soome pea 2000 ning Soomest naasis 2100 kodanikku. Soome osakaal on 30–50% Eesti kodanike rändest, sõltuvalt kas arvestada ka teadmata riiki lahkunud või riigist saabunud kodanikud rände hulka. Populaarsuselt teine sihtriik on Suurbritannia. Lisaks Soomele ja Suurbritanniale rännati veel Venemaale, Saksamaale, Hispaaniasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Üle saja Eesti kodaniku naasis Suurbritanniast, Venemaalt, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest, Rootsist, Norrast ja Austraaliast.
Eestlaste osakaal rändajate hulgas väheneb
Aastate jooksul on ränne Eestisse drastiliselt muutunud. Veel paarkümmend aastat tagasi olid põhilised rändajad Eesti enda kodanikud ja Eesti oli peamiselt väljarände riik. Viimasel aastakümnel on Eestist saanud sisserände riik ning ka rändajate endi profiil ja taust on muutunud. Kuna tänavu täitub 10 aastat rändestatistikat praeguse metoodika ehk residentsuse indeksi ehk elumärkide alusel, tasub vaadata, kuidas on ränne sel perioodil muutunud.
2015. aastal olid pooled sisserändajatest ja 70% väljarändajatest Eesti kodanikud. Mõlemad näitajad hakkasid tasapisi kahanema kuni 2021.aastani, mil veidi üle kolmandiku sisserännanutest ja üle poole väljarännanutest olid Eesti kodanikud. 2022. aastal vähenes kodanikest sisserändajate osakaal drastiliselt ukrainlaste suure sisserände tõttu. Pärast seda on Eesti kodanike osakaal sisserändes taas kasvanud, kuid viimasel aastal jäi see näitaja veel 28% juurde. Väljarändajate hulgas on kodanike osakaal viimasel kahel aastal kahanenud, 2024. aastal oli see 37%. Seega on sisserännanute hulgas viimase 10 aasta jooksul Eesti kodanike osakaal alati olnud väiksem kui väljarännanute seas. Kümne aasta jooksul on nii saabutud kui ka lahkutud ligikaudu 70 000 korda. Just nimelt korda, sest kümne aasta jooksul on nii mõnedki rändajad tulnud Eestisse ja lahkunud Eestist mitmel korral.
Sisseränne on peamiselt Euroopa-keskne
Vaadates viimase 10 aasta rändestatistikat, siis perioodi alguse, keskpunkti ja lõpu sisserändajate üldarvud on küllaltki sarnased – 15 400 inimest (2015), 18 200 inimest (2019) ja 18 600 inimest (2024). Kui 2015. ja 2019. aastal oli sisserännanute seas kõige rohkem Eesti kodanikke, siis 2024. aastal Ukraina kodanikke. Lisaks Eesti kodanike sisserände kahanemisele torkab silma ka Soome ja Venemaa kodanike väiksem sisseränne. Sisserännanud 900 Soome kodanikust 2015. aastal on saanud 500. Kui eelmisel aastal saabus Eestisse 600 Venemaa kodanikku, siis näiteks 2019. aastal ligikaudu 1700. Sealjuures oli esimest korda kahekümne aasta jooksul Venemaa kodanike rändesaldo negatiivne. Oluliselt on vähenenud ka määramata kodakondsusega ehk halli passi omanike ränne, keda 2015. aastal saabus ligikaudu 500, kuid 2024. aastal alla 200.
Märkimisväärse kasvu on teinud India kodanike ränne, keda veel 2015. aastal saabus 80, kuid 2019. aastal pea 300 ja mullu 261. Samaväärt muljetavaldav on Moldova kodanike sisseränne, keda kümme aastat tagasi saabus vaid üheksa, kuid mullu juba 200. Edetabelis on jõudsalt kerkinud ka Pakistani kodanikud (kümme aastat tagasi 28, nüüd 114) ja Usbekistani kodanikud (kümme aastat tagasi 6, nüüd 112).
Lisaks on ka selliseid riike, mille kodanikke saabus kõige rohkem 2019. aastal, kuid 2015. aasta ja 2024. aasta võrdluses nad silma ei paista. Nii on läinud näiteks Valgevene, Iraani, Nigeeria, Brasiilia ja Bangladeshi kodanike sisserändega, keda kõiki tuli 2019. aastal 100–300 inimest riigi kohta, kuid 2024. aastal alla saja. Ka Läti kodanikke saabus 2019. aastal oluliselt rohkem (675) kui mullu (477).
Peamine ränne on viimase kümne aasta jooksul lähtunud Euroopast. Möödunud aastal oli EL-i riikide kodakondsusega inimeste osakaal sisserändes 17%. Aasia riikide kodanike sisseränne on kasvamas ja nende osakaal on praegu 7% juures. Aafrikast, Ameerikast ja Okeaaniast saabus möödunud aastal kokku kuni 4% sisserännanutest.
Rändestatistika koostamisel kasutatakse infot järgmistest registritest (sulgudes on välja toodud elumärkide arv, mida konkreetse registri põhjal arvutatakse): Eesti Hariduse Infosüsteem (3 märki), e-toimik (1), isikut tõendavate dokumentide andmekogu (1), kaitseväekohustuslaste register (1), liiklusregister (2), maksukohustuslaste register (1), tervisekassa andmekogu (5), retseptikeskus (1), rahvastikuregister (3), riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu (1), riiklik elamis- ja töölubade register (1), sotsiaalkaitse infosüsteem (6), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (1), töötamise register (1), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (1), töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (1), vangide ja kriminaalhooldusaluste register (2) ning Euroopa sotsiaalfond (1).
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Vaata ka rahvastiku valdkonnalehte.
Loe veel rahvaarvu ja registreerimata rände metoodikast ja uudist värske rahvaarvu kohta.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Heidi Kukk
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 569 66484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)