Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Põhjalik uuring kaardistab Eesti inimeste suhete turvalisuse

Uudis
Postitatud 13. oktoober 2021 13:00

Statistikaamet alustas Eestis seni suurimat ja terviklikumat suhteuuringut, et saada põhjalik ülevaade, kui turvalised on inimeste suhted pereringis, tööl ja mujal ning mil määral kogetakse vaimset või füüsilist väärkohtlemist.

Eestis pole varem sellist laiapõhjalist ülevaadet tehtud. Statistikaameti projektijuhi Jana Brunsi sõnul on uuring „Turvalised suhted pereringis, tööl ja väljaspool“ äärmiselt oluline, kuna see annab infot erinevatele organisatsioonidele, kus ja millises võtmes saaks vägivalla all kannatavaid inimesi aidata ning kuidas oleks võimalik sellist kogemust ära hoida.

Uuring korraldatakse Euroopa Liidu riikides

Ulatusliku suhteuuringuga kogutakse infot vaimse ja füüsilise ahistamise, kiusava jälitamise ja peidetud vägivalla kohta inimsuhetes koduseinte vahel, aga ka tööl, koolis ja mujal. Samuti heidetakse valgust abi otsimise praktikatele ja selle kitsaskohtadele. Suhtemustrite paremaks mõistmiseks uuritakse inimeste kokkupuuteid väärkohtlemisega nii praeguse kui endise partneritega, aga ka lapsepõlves.

„Seni on riigid ise üht-teist uurinud, kuid pole olnud ühtse metoodika alusel laiaulatuslikku uuringut, mille abil oleks võimalik Euroopa riike võrrelda,“ selgitab Bruns. „Uuringut on kavas hakata teatud perioodilisusega kordama kõikides Euroopa Liidu riikides, et jälgida arengut.“

Iga vastus on ülioluline

Oktoobri alguses said oma kodusele või e-postiaadressile kutse suhteuuringus osaleda üle 16 000 inimese. Et uuringu tulemused näitaksid reaalset pilti, on vaja, et vastaksid kõik uuringusse kutsutud. „Nii naised kui ka mehed, nii nooremad ja vanemad, linna ja maa elanikud,“ rõhutab Bruns.

Osalejad valiti rahvastikuregistrist 18–74-aastaste elanike hulgast juhuvalikuga. „Juhuvalim on nagu väikene Eesti ühiskonna mudel, mis peegeldab olukorda riigis. Samas on see piisav arv, et vaadata kitsamalt erinevaid sihtrühmasid, näiteks analüüsitakse eraldi mehi ja naisi ning erinevaid vanusegruppe, on võimalus teha võrdlev analüüs maakondade ja asulatüüpide kaupa,“ selgitab Bruns.

Kui mõni sihtrühm ei vasta, näiteks inimesed, kes arvavad, et neil pole olnud elu jooksul kokkupuudet vägivallaga, näitavad tulemused, et kogu Eesti elanikkond kannatab vägivalla all. Ja vastupidi – kui ei vasta need, kes on kogenud vägivalda, selgub tulemustest, et riigis on selle teemaga justkui kõik korras ja abivõimalusi arendama ei pea. „Samuti kui vastavad ainult naised või ainult linnaelanikud, on jällegi oht, et saame ebatäpsed andmed,“ lisab Bruns. „Seega on iga uuringusse kutsutu panus ülitähtis.“

Uuringu tulemustest selgub

  • kus ja mis vormis puutuvad Eesti elanikud enim kokku väärkohtlemisega ja milline pilt joonistub välja eri piirkondadest;
  • millised sihtrühmad on haavatavamad,
  • missugused on vägivalla riski- ja kaitsetegurid ning abivajamiseni viia võivad trajektoorid.

Uuring aitab hinnata, kui kaugel on Eesti ühiskond oma inimõiguste ja sotsiaalpoliitilises arengus ning milline on meie positsioon teiste Euroopa riikidega võrreldes.
 

 

Tulemused on vajalikud ennetamiseks ja riigi abi parendamiseks

Suhteuuringu tulemusi ootavad paljud organisatsioonid Eestis, nende seas justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, teadlased, MTÜd, kelle tegevus on suunatud vägivalla ennetusele, nii ohvrite kui ka väärkohtlemise toimepanijate abistamisele ja rehabilitatsioonile.

Uuringus saab osaleda nii internetis küsimustikule vastates kui ka silmast silma intervjuu käigus. Suhteuuring on äärmiselt konfidentsiaalne. Kogutud andmeid töödeldakse ja kasutatakse ainult üldistatult ega seostata mitte mingil viisil küsimustiku täitjaga. Vastajate isikuandmed hoitakse vastustest rangelt lahus.  Statistikaamet avaldab kokkuvõtte uuringutulemustest 2023. aasta esimeses pooles.

Lisateavet uuringu kohta leiab statistikaameti veebilehelt ja saab küsida kas klienditoe e-posti aadressil klienditugi [at] stat.ee või telefonil 625 9300.


Foto: Shutterstock