Otsingu tulemused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2011. aasta veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 5,7% ja võrreldes 2011. aasta jaanuariga 0,6%, teatab Statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1407 eurot, palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1317 eurot ja kõikide ametite mediaanpalk 1143 eurot. Elanike kuu keskmine netosissetulek oli 2018. aastal* 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot. Millest need summad kõnelevad? Mida need mõisted täpsemalt tähendavad ja millal võrdlusi tehes üht teisele eelistada? Statistikaameti analüütikud selgitavad.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Et statistikas on andmete kogumine kõige ressursimahukam protseduur, on suurandmete kasutamine statistikutele väga ahvatlev, eriti juhul, kui õnnestuks suurandmetega asendada uuringute või loenduste käigus kogutavaid andmeid. Samas on oluline selgeks teha suurandmete rakendatavuse piirid – tegemist pole universaalse meetodiga, mis asendaks kõike varasemat.

Kodune internetiühendus oli 2017. aasta seisuga 88%-l leibkondadest, teatab Statistikaamet. Mobiilse internetiühendusega leibkondade osatähtsus jõudis 82%-ni, kasvades aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta jaanuaris võrreldes 2012. aasta detsembriga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta jaanuariga 3,4%, teatab Statistikaamet.

1990. aastate alguse kiired muutused ühiskonnas tõid kaasa Eesti leibkondade elujärje languse ning majandusliku turvatunde kadumise. Stabiliseerumine toimus 90ndate lõpus. Majanduskriis 2000. aastate teises pooles langetas taas elatustaset, ent vähendas ka leibkondadevahelist ebavõrdsust. Nõukogude-aegne heaoluriik funktsioneeris toiduainete ja teenuste madalate hindade baasil. Eesti taasiseseisvumisel toimus 1990. aastate alguses hindade vabakslaskmine, millega kaasnesid muutused kaupade ringluses ja sotsiaalsfääris (toetuste maksmises ja sotsiaalteenuste pakkumises). Kiired muutused toimusid

ISBN 978-9985-74-522-9 Eesti keeles Formaat Erif. 220x270. 176 lk Ilmus: 29.12.2011 Autor Ene-Margit Tiit annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010). Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.

Internetti võib tänapäeval pidada üsna arvestatavaks kaubanduse ergutajaks. Kui veel 20 aastat tagasi tegid inimesed oma ostud poodides kohapeal, siis tänapäeval on võimalik oste mugavalt sooritada ka kodust lahkumata.

Statistikaamet esitleb täna, 3. detsembril kogumikku „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.