Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Kümne aasta trendid keskkonnakaitsel kinnitavad meetmete mõju

Blogi
Postitatud 9. veebruar 2021 11:05 , juhtivanalüütik Kaia Oras

Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja tekitades jäätmeid ning heitmeid. Ühe ühiku sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks on Eestis kulunud läbi aastate rohkem materjali, kui paljudes teistes Euroopa riikides. Seetõttu saab öelda, et Eesti majandus on olnud kergelt „ülekaaluline“. Kümne aasta jooksul oleme Eesti loodusest saanud kokku ligikaudu 400 miljonit tonni materjali. Esmapilgul tundub, et ainuüksi kohalike iseärasuste tõttu kulub meil teiste EL-i riikidega võrreldes rohkem sisendit, et tuba soojas hoida ja toitu toota.

Eesti majandust läbiv materjalivoog kasvas peaaegu igal viimase kümnendi aastal: 2010. aastal sisenes majandusse mitmesuguseid Eesti päritolu ressursse 36,2 miljonit tonni, 2019. aastal aga juba 42,6 miljonit tonni. Siiski aga paranesid mitmed keskkonnasurve näitajad ja aastaid kasvanud trendid hakkasid kümnendi lõpul muutuma: näiteks materjali tarbimine vähenes 10%, jäätmete teke 14%. Süsinikdioksiidi emissiooni osas oli kahanemine võrreldes 2018. aastaga hinnanguliselt ligikaudu 28%*.

Keskkonnakasutus on Eestis suhteliselt kõrgelt maksustatud

Keskkonnamaksude eesmärk on maksustada negatiivse keskkonnamõjuga tootmist ja tarbimist nii, et keskkonnakasutus ning saastamine väheneksid. Täiendavalt suunavad tootmist ja tarbimist jätkusuutlikule rajale investeeringud ning muud keskkonnakaitse meetmed.

Keskkonnamaksude laekumine oli 2019. aastal viimase kümnendi kõrgeim. Kui 2018. aastal laekus keskkonnamakse riigieelarvesse 709 miljonit eurot, siis 2019. aastal ligikaudu 180 miljoni võrra enam ehk 890 miljonit eurot. Keskkonnamaksude osakaal SKP-s on kasvanud 2,9%-lt 2010. aastal 3,2 %-ni 2019. aastal. See paigutab Eesti keskkonnakasutuse maksustajate seas EL-i pingereas seitsmendale positsioonile. Eestist eespool on ühelt poolt suured keskkonnakaitsele panustajad nagu Holland ja Taani, teisalt aga ka mõned suhteliselt madala SKP-ga riigid, nagu näiteks Horvaatia.

Keskkonnamaksude laekumisega samas proportsioonis kulutati ka keskkonnakaitsele. Riigi keskkonnakaitse kulutused ulatusid 2018. aastal 614 miljoni euroni. Põhilised valdkonnad, millele kulutatakse on reovee- ja jäätmekäitlus. Keskkonnakaitsele kasutatud rahast on muu maailma toetustena saadud 28 miljonit eurot. Kulutuste osas on Eesti EL-i riikide hulgas viimaste võrdlusandmete alusel kuuendal positsioonil (Eesti 2,3% SKP-st; EL 2,0% SKP-st).

Keskkonnamaksude osakaal SKP-s, 2010–2019

Reostuskoormus väheneb veekogudes ja õhus

Viimase kümne aasta keskkonnakoormuse põhitrendide põhjal on näha, et palju on vähenenud reostuskoormus veekogudesse (heitvee lämmastiku ja fosfori reostuskoormus) ning õhku (süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidide reostuskoormus). Sama ei saa kümne aasta perspektiivis öelda jäätmete tekke ja materjali kasutuse kohta, mis küll mõlemad võrreldes 2018. aastaga on vähenenud, aga varasemalt kasvasid enam.

Heitvee reostuskoormuse pikaajalise vähenemise taga on paranenud reoveekäitlus. Võrreldes 2010. aastaga vähenes orgaaniliste reoainete reostuskoormus 14%, lämmastiku reostuskoormus 31% ja fosfori reostuskoormus 49%.

Õhuemissioonide, jäätmetekke ja materjalikasutuse viimaste aastate järsu vähenemise taga on suuresti see, et põlevkivi põletamine elektri tootmiseks on tänu saastekvootide kallinemisele kümnendi madalaimal tasemel. Jäätmetega seotud trendide püsimajäämise taga on aga osaliselt see, et jäätmeid tekib suurtes kogustes ka kaevandamisel ja muudes põlevkivi kasutusvaldkondades (näiteks õlitootmises), milles kokku nii suurt vähenemist ei ole olnud. Siiski kahanes ka põlevkivi kaevandamine 2019. aastal kümnendi madalaimale tasemele.

Kütuseaktsiisi mõju fossiilkütuste kasutamisele ei ole näha

Senini on keskkonnaga seotud tegevustest Eestis kõige rohkem maksustatud fossiilkütuste kasutamist kütuseaktsiisi näol, näiteks 2019. aastal moodustas kütuseaktsiis 72% keskkonnamaksudest. Suurimad kütuseaktsiisi maksjad on sealjuures maismaaveondus ja kodumajapidamised. Kütuseaktsiisiga maksustatud fossiilsete vedelkütuste põletamine ise ei näita sugugi kahanemise märke. Vedelkütuste tarbimine oli Eestis kümnendi kõrgeimal tasemel, ulatudes 2019. aastal 2,1 miljoni tonnini, 2010. aastal tarbiti pea poole vähem ehk 1,3 miljonit tonni ja 2000. aastal veel vähem ehk 0,8 miljonit tonni (arvestades toe-des**). Kütuseaktsiis ei pärsi fossiilkütuste kasutust trende muutvate alternatiivide puudumise tõttu.

 

Statistikaameti andmebaas, juhtimislauad ja Tõetamm annavad rohkelt infot, milliseid materjale ning kui palju majandusse siseneb, mis sealt väljub ja milliseid meetmeid rakendatakse keskkonnamõju vähendamiseks. Mitmete trendide pöördumine paremuse poole viimastel aastatel annab lootust, et muutused on võimalikud.

Vaata lähemalt millised on keskkonnatrendid viimasel kümnendil ka keskkonna valdkonnalehelt.
 

*2019. aasta andmed süsinikdioksiidi heitmete osas on Eurostati hinnang.
**toenaftaekvivalent ehk tingkütusetonn. Üks toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse.

Foto: Shutterstock