Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Eesti leibkonna eluruumidega kaasnevad probleemid

Kuupäev 16.05.2019
Artikkel
„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Heidame pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.

Valentinipäeval selgesti „Jah!“

Kuupäev 14.02.2020
Artikkel
Aasta-aastalt valib järjest rohkem noorpaare Eestis endale abiellumise kuupäevaks 14. veebruari. Mõistagi mõjutab seda otsust paljuski nädalapäev, millele valentinipäev langeb. Neljapäeval, reedel ja laupäeval on abiellujaid rohkem.

Mihkel Servinski: laste sünd näitab piirkonna elujõulisust

Kuupäev 18.01.2022
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?

Isiku-uuringud

Sisuleht
Peale kõigile kohustusliku rahva ja eluruumide loenduse on isiku-uuringud enamasti vabatahtlikud. Üksikisikutelt kogume andmeid sotsiaaluuringute jaoks, kui andmeid pole võimalik saada andmekogudest. Statistikaamet korraldab erinevaid uuringuid, näiteks elanike tööelu, reisimise, ajakasutuse kohta. Uuringud on erineva sagedusega, mõned kestavad kuu või paar, teised kaks aastat. Osa uuringuid toimub igal aastal ja mõni üle mitme aasta. Miks on oluline uuringus osaleda? Uuringu valimisse sattunud inimene saab anda teavet Eesti elanike käekäigu kohta, aidates sellega Eesti elu paremaks muuta

Elame kauem, aga mitte tervemana

Kuupäev 27.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat.

Kuidas on muutunud Eesti tööturg 30 aasta jooksul?

Kuupäev 24.08.2021
Artikkel
Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Kuigi surm on kurb sündmus, leiab suremuse statistikast positiivseid sõnumeid

Kuupäev 29.09.2021
Artikkel
Vaatamata sellele, et surm on väga kurb sündmus, saab taasiseseisvunud Eesti suremuse statistikast välja tuua mitu positiivset trendi, näiteks meie inimeste üha pikema eluea. Blogis heidame pilgu sellele, mis on suremuse statistikas viimase kolmekümne aasta jooksul muutunud ja miks.