Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Tänavune surmade arv ületab juba praegu möödunud aasta oma

Blogi
Postitatud 24. november 2021 11:00 , juhtivanalüütik Terje Trasberg

Kurvastusega peame tõdema, et kätte on jõudnud hetk, mil tänavune registreeritud surmade arv ületab nii kogu eelmise aasta kui ka viimase kümnendi iga-aastase suremuse piiri. Kui perioodil 2009–2019 suri Eestis keskmiselt 15 450 ja mullu 15 811 inimest aastas, siis 21. novembri seisuga on meie seast lahkunud juba 16 475 inimest.

Surmade arv aastate lõikes, 2009–2021*

Sel aastal on igas kuus surnud rohkem inimesi kui viimasel kümnel aastal samal perioodil. Hetkeseisuga oli suremus suurim selle aasta märtsis, kuid vaadates möödunud aastate trende võib kahjuks eeldada, et kuine surmade arv suureneb aasta lõpus veelgi, eriti detsembris.

Tänavu on ühes kuus meie seast lahkunud keskmiselt 1528 ja nädalas 354 inimest. Sama trendi jätkudes võib surmade arv aasta lõpuks olla üle 18 500. See näitaja oli viimati nii kõrge 2000ndate alguses.

Kui üldiselt on Eesti taasiseseisvumise esimestel aastakümnetel surmade arv olnud langustrendis (loe lähemalt siit), siis viimased kaks aastat on olnud erandlikud. Võrdluseks: kui perioodil 1990–1999 suri Eestis aastas keskmiselt 19 918 inimest, aastatel 2000–2009 17 591 ja perioodil 2010–2019 15 454 inimest, siis 2020. aasta suremus oli 15 811. Käesoleva aasta suremus on aga 21. novembri seisuga juba 16 475.

Surmasid on rohkem 60+ vanuserühmades

Möödunud aastal oli naiste keskmine vanus surma hetkel 84 ja meestel 72 eluaastat. Kui võrrelda viimase kolme aasta surmajuhte vanuserühmade kaupa, jääb silma, et juba nüüd – novembri teises pooles – ületab suremus eelmise aasta surmade arvu kõikides 60+ vanuserühmades.

Mõjutajateks on nii pandeemia kui ka kuumalaine

Tekib küsimus, kas kurva statistika taga on koroonapandeemia või veel midagi. Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juhi Gleb Denissovi sõnul annavad suurema panuse surmade statistikasse COVID-19 ja vereringeelundite haigused, kuid tänavust statistikat on oluliselt mõjutanud ka tavapäratult kuum suvi. „Surmade arvu tõus on tingitud nii pandeemiast kui ka suvisest kuumalainest. Palavad ilmad põhjustavad krooniliste haigete surma, kuid surmapõhjuste muster oluliselt ei muutu,“ selgitas Denissov.

Surmade esialgsed registreerimisandmed jaanuarist septembrini põhjuse järgi (2020, 2021)

Eesti on kurva statistikaga Euroopa Liidu esirinnas

Eesti ja teised Euroopa riigid edastavad nädalast surmade statistikat Eurostatile, mis annab võimaluse võrrelda meie trende teiste riikidega. Selle aasta 42. nädala ehk 18.-24. oktoobri kohta olid andmed esitanud 13 riiki. Nendest proportsionaalselt kõige suurem suremus on Eestis – 42. nädalaks oli meie surmade arv 93% eelmise aasta kogu surmadest riigis. Järgnesid Läti 92%, Bulgaaria 89% ja Leedu 84% näitajaga. Samal ajal oli see näitaja Rootsis 72%, Šveitsis 71% ja Belgias 69%.

Rohkem infot

Surmade kiirstatistika: 

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/viiruse-moju-eestile/surmade-kiirstatistika

Eesti andmed:

EKS31: SURMAD VANUSERÜHMA JA SOO JÄRGI (NÄDALAD): https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__eksperimentaalstatistika/EKS31

RV40: SURNUD SURMAKUU JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__surmad/RV40

RV45: SURNUD SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__surmad/RV45

SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo, maakonna ja kuu järgi: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD15.px/

Eurostati andmed:

Nädalad: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/demo_r_mwk_ts/default/table?lang=en

Kokku (kuni 2020): https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/demo_gind/default/table?lang=en

EUROMOMO andmed:

https://www.euromomo.eu/

Loe ka:

https://www.stat.ee/et/uudised/kuigi-surm-kurb-sundmus-leiab-suremuse-statistikast-positiivseid-sonumeid

Foto: Shutterstock