Otsingu tulemused

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4%, teatab Statistikaamet.

Laupäeval, 20. augustil on Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäev. Kas 25 aastat on ühe riigi elus pikk aeg? Vastus sõltub paljuski taustsüsteemi valikust. Kas Eesti Vabariigis 25 aasta jooksul toimunud muutused on väikesed, suured või väga suured, jätame lugejate otsustada. Otsustamisele pakume abiks killukesi riiklikust statistikast.

Kõige atraktiivsemad õppimiskohad välisüliõpilaste hulgas on Tallinna ülikoolid, kuhu õppima tõmbavad kõige rohkem ärinduse, halduse ja õiguse õppekavad.

Ükski kriis ei hüüa tulles ja sellele reageerimise edukus sõltub eelkõige kohanemisvõimest. Statistikaamet seadis kohe eriolukorra alguses eesmärgiks panustada kriisiga toimetulekusse ja sellest väljumisse oluliste andmete veelgi kiirema kogumise, analüüsi ja edastamisega.

ISBN 978-9985-74-548-9 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 172 lk Ilmus: 31.10.2014 Kogumik annab ülevaate Eesti tööturu ja majanduse arengutest. Olulisel kohal on majanduse ja tööturu seoste, muutuste ja nende põhjuste analüüs ning suundumused käimasoleval kümnendil. Eesti majanduse ja tööturu näitajaid vaadeldakse ka peamiste sotsiaalsete gruppide (soo, hariduse jm) kaupa ning võrdluses teiste Euroopa riikidega. Sisukord Eessõna Sissejuhatus Majanduse üldtrendid ja teadmistepõhine majandus Ettevõtete eksporditegevuse ja tootlikkuse seosed: ülevaade teadustööde tulemustest Uuenduslikkus

2013. aastal tehti Eestis kulutusi teadus- ja arendustegevusele 326 miljoni euro eest, mida oli 14% vähem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet.

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Vähemalt 15-aastastest teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21).

2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu lõplike tulemuste põhjal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, kellest ligi 1000 suuremat tootjat annavad üle kolmveerandi põllumajandustoodangust, teatab Statistikaamet. Samas on ka 4500 põllumajanduslikku majapidamist, kes toodangut ei anna, vaid tegelevad ainult hooldusniitmisega.