Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta juunis majutusettevõtetes üle 384 000 turisti, mida on 14% rohkem kui aasta varem samal ajal. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele. Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs. Ainult liha ja erinevates toodetes

Veel on aega, et Eesti suve nautida ja puhata! Kodumaalt leiab hulga kauneid paiku, mida avastada. Miks mitte võtta suviseks seikluseks ette mehe- või naisenimega paigad või hoopis mõne maailmakuulsa linna nime või vähemalt selle lähedast nimekuju kandvad kohad.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta aprillis majutusettevõtetes ligi 234 000 turisti, mida on 7% vähem kui aasta varem samal kuul. Vähenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Kuigi indiviidina on kõik inimesed erinevad, on meie tegevustel päevas oma kindel rütm ja kellaaeg, mis sõltub nädalapäevast. Näiteks kõige populaarsem majapidamistööde tegemise aeg on pühapäeviti kella 10–13, kui nendega on hõivatud peaaegu pool rahvastikust.

Statistikaameti täpsustatud andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 15 811 surma. Tavapäratult palju ehk 944 registreeriti vägivaldseid surmasid, millest 181 olid kukkumise ning 52 uppumise tagajärjel. COVID-19 tõttu suri 203 inimest.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.