Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 886 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 6%.

Kas statistikaametist on võimalik saada infot, mida oma ettevõtluses kasutada? Tuleb välja, et on küll. Palgainfo Agentuur teeb statistikaametist tellitud andmete põhjal põhjalikke palgaanalüüse maakondade, töötajate arvu, tegevusalade ja muude tunnuste vaates.

Infotehnoloogia võimalused on ettevõtete juhtimises ja protsessides kaasa toonud suuri muudatusi. Näiteks on töökorraldus nii arvutite, robotite kui ka digidokumentide kasutamise tõttu palju tõhusam. Ettevõtjate jaoks on senisest olulisemateks teemadeks saanud pilveteenuste ja asjade interneti kasutamine ning suurandmete analüüs.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 90ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. Seekordses väliskaubanduse blogis vaatame, milliste kaupade import ja eksport oli suurim 90ndatel ning milliste praegu, kes olid Eesti suurimad väliskaubanduspartnerid ja millistes maakondades on kaupade sisse- ja väljavedu ajas enim muutunud.

Oi, kui kallis on Münchenis korterit üürida ja kui soodne on poes õlu! Mis sakslastel viga 18-kroonist bensiini tankida kui Eestis tuleb 3–4 korda väiksema palga eest sama summa välja käia. Kas need pole tuttavad võrdlused? Saksa Majanduse Instituut Kölnis võrdles keskmise tunnipalga ostujõudu 1960. ja 2009. aastal. Ajalehe Der Spiegel veebileht pakub välja ka kergestimõistetava interaktiivse graafiku 15 kaubale ja teenusele. Eestit ja Saksamaad on lihtne võrrelda, sest Eesti keskmine netotunnipalk oli 2009. aastal 65 krooni ehk siis ligikaudu võrdne minutite arvuga tunnis. Saksamaa andmetest

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa