Otsingu tulemused

Esialgsetel andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 318 700, mis on 3070 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Homme 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.

Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.

Mis teemad lõid peagi otsi kokku tõmbaval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 12 kõige rohkem tähelepanu pälvinud statistikablogi.

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.

Tartu Ülikooli teadlased uurisid venekeelse elanikkonna ja eestlaste väljarännet Tallinnast aastatel 2000–2010.