Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Blogi
Postitatud 16. detsember 2021 10:00 , Evelin Kivilo-Paas

Mis teemad lõid peagi otsi kokku tõmbaval aastal Eesti statistikaelus kõige rohkem laineid? Sinu ees on 12 kõige rohkem tähelepanu pälvinud statistikablogi.

  1. 13 miljonit maksutulu välistudengitelt

    Aasta alguses analüüsisime, milline on olnud välisüliõpilaste majanduslik mõju õppimise kõrvalt Eestis tööd tehes. Selgus, et õppeaastal 2019/2020 maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot – seda on 2 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Välisvilistlased lisasid sellele omalt poolt veel üle 3 miljoni euro. Välisüliõpilastest töötasid pooled, aga kui palju töötas kohalikke õpilasi?

    Loe lähemalt siit
     

  2. Pered kulutavad teisiti

    Jaekaubandus
    Kümme aastat tagasi jaanuaris tuli Eestis käibele euro. Siis oli keskmine brutokuupalk 839 eurot, aastal 2019 aga 1407 eurot. Praeguseks on palganumbrid mõistagi veelgi kasvanud – selle aasta kolmandas kvartalis oli Eesti keskmine brutopalk 1 553 eurot. Sundkulutuste ehk leibkonna eelarve vältimatute väljaminekute osatähtsus toidule ja eluasemele on euro kasutuselevõtust märgatavalt vähenenud. Kui palju ja millele siis nüüd rohkem kulutatakse?

    Loe lähemalt siit

     
  3. Piima madal kokkuostuhind

    Viimase viie aastaga on Eesti piimatoodang kasvanud kokku 8% ja keskmine toodang lehma kohta purustab rekordeid. Sellise produktiivsusega oleme koos Taaniga Euroopa Liidu kõrgeima piimatoodanguga riikide hulgas.

    Põllumeeste meele aga võtab mõruks piima kokkuostu madal hind. Selle aasta jaanuari seisuga said Eesti piimatootjad keskmiselt kokkuostuhinnaks 296,6 eurot tonni kohta (käibemaksuta ja transpordikuludeta). Ainult ühes Euroopa riigis oli see hind veel väiksem. Millises? 

    Loe lähemalt siit
     

  4. Hästi kaitstud imikud

    Imikusuremus on maailmas üks olulisemaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid ja Eesti paistab selle poolest maailmas silma kui üks parimatest.  

    Veel 1992. aastal suri Eestis tuhande elussündinu kohta 15,7 imikut, kuid 2019. aastal on see näitaja 1,6. Kuidas me maailmas sellisesse absoluutsesse tippu oleme jõudnud?

    Loe lähemalt siit
     

  5. Tõde keskkonnasäästlikkusest

    Energia
    Öeldakse, et meid teeb rikkaks see, mida saame anda. Eestis oleme aga iga aastaga ammutanud järjest suurema tüki kodumaisest keskkonnast.

    Kodumaise toorme kasutus on viimasel kümnendil arvestatuna kuivkaalus suurenenud 36 miljonilt tonnilt 42 miljoni tonnini aastas. Puidu eksport on suurenenud 4 miljonilt tonnilt aastas 5,7 miljoni tonnini. Kuidas on lood teiste keskkonna näitajatega?

    Loe lähemalt siit

     

  6. Muutused rändemaastikul

    Viimastel aastatel on saabunud Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkunud. Kuna loomulik iive on pikalt negatiivne püsinud, aitab just positiivne rändesaldo rahvaarvu stabiilsena hoida. Aastatel 2015–2019 püsis peamiste sisserände riikide loetelu muutumatuna: Eestile järgnesid Venemaa, Ukraina ja Soome. Eelmine aasta tõi kaasa muutuse. Millise?

    Loe lähemalt siit
     

  7. Korterite rabamine ülihelikiirusel

    Korterid
    Selle aasta alguses läks inimestel korterite ostuga väga kiireks. Aasta nelja kuuga oli müügiks pakutavate uute korterite hulk kahanenud ligi kaks korda. Uutele korteritele joostakse tormi, justkui raha kaotaks varsti oma väärtuse.

    Loodus aga ei salli tühja kohta ja suurenema hakkas 2022. aastal valmivate korterite pakkumine. Müük on liikunud kaugemale tulevikku, järjest rohkem müüakse visiooni.

    Loe lähemalt siit

     

  8. Uus laulev revolutsioon täidaks maa lastega

    Nõukogude ajal levis rahvasuus ütlus, et kakskümmend kaks on viimane taks. Möödunud aastal sündis Eestis 13 200 last ja neist ligi 9 900 olid eestlased. Millal nägime taasiseseisvumisaja väikseimat sündide arvu ja kuidas on sündide arv seni kulgenud?

    Loe lähemalt siit
     

  9. Poola õunad ja Hollandi pirnid

    Õunad
    Eesti inimesed sõid eelmisel aastal ära 17 000 tonni õunu ja pirne. Üks inimene sõi seega ligi 13 kg õunu või pirne aastas, mis teeb umbes 7 keskmise suurusega vilja kuus. Neist viljadest oli aga vaid iga 11. kodumaist päritolu. Kas tõesti on koduaedade õunakasvatus hääbumas?

    Loe lähemalt siit

     

  10. Nõutuimate ametite palganumbrid

    Vaatasime töötukassa ja suuremate töökuulutusportaalide põhjal, milliseid inimesi tööturul otsitakse ja seejärel uurisime palgarakendusest, kui palju said nende ametite pidajad palka. Kõige sagedamini otsiti puhastusteenindajaid, müüjaid ja klienditeenindajaid, autojuhte ja töölisi eri tööstusharudes. Küllaltki suur on vajadus ka arendajate järele, samuti on endiselt puudus meditsiinitöötajatest. Kui palju nad teenisid ja milline oli neis ametites palgalõhe?

    Loe lähemalt siit
     

  11. Ettevõtlus e-kanalites

    Möödunud aastal turustas oma kaupu või teenuseid veebilehe või EDI-kanalite kaudu 23% Eesti ettevõtteist. E-kaubanduse kanalite kasutamine on kasvanud küll pea kõigis ettevõtetes, aga enim just 250 ja enama töötajaga suurettevõtete seas. Enam kui pool ehk 56% suurettevõtteist kasutas 2020. aastal oma toodangu turustamiseks e-kaubanduse võimalusi. Millised ettevõtted paistavad e-turustajatena kõige rohkem silma?

    Loe lähemalt siit
     

  12. Pensioniraha peremehed

    Pensioniraha
    Kui viirus kõrvale jätta, on selle aasta üks oluline märksõna olnud rahatarkus – seisev raha tuleb kasvama panna.

    Paljud eestimaalased kasutasid võimalust vabastada septembris oma pensioniraha. Kes tasus võlad, kes ostis suurema teleri, kes panustas sellele, et suudab ise investeerides pensionifonde edestada. Mis ametialadel pensioniraha väljavõtjad tegutsevad.

    Loe lähemalt siit

Fotod: Shutterstock 

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!