Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Veerand Eesti ettevõtetest turustavad oma tooteid ja teenuseid e-kanalites

Blogi
Postitatud 12. oktoober 2021 9:01 , juhtivanalüütik Tiina Pärson

Möödunud aastal turustas oma kaupu või teenuseid veebilehe või EDI-kanalite kaudu 23% Eesti ettevõtteist. Võrreldes eelneva aastaga kasvas e-kaubandust kasutanud ettevõtete arv kolme protsendipunkti võrra. Käesolevas blogis vaatame lähemalt, kuidas on ettevõtete e-kaubanduse kanalite kasutamine ajas muutunud.

E-kaubanduse võimalustest kasutatakse müügiks nii veebilehte kui ka EDI-kanaleid (ingl electronic data interchange), millest viimaste puhul toimub tellimuse esitamine automaattöötlust võimaldavas kokkulepitud vormingus ja tellimus liigub automaatselt ostja tarkvarasüsteemist müüja majandustarkvara süsteemi.

E-kaubandust kasutavate ettevõtete osakaal on aja jooksul stabiilselt kasvanud, keskmiselt paari protsendipunkti võrra aastas. Eelmisel aastal oli e-kaubandust kasutavate ettevõtete arv võrreldes 2010. aastaga kasvanud poole võrra.

Ettevõtete suuruseid arvestades on pilt mõneti erinev. E-kaubanduse kanalite kasutamine on kasvanud küll pea kõigis ettevõtetes, aga enim just 250 ja enama töötajaga suurettevõtete seas. Enam kui pool ehk 56% suurettevõtteist kasutas 2020. aastal oma toodangu turustamiseks e-kaubanduse võimalusi. Silma paistavad eelkõige toiduainete ja jookide ning tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtted. Kindlasti on siin oma mõju ka koroonaviirusest tingitud piirangutel, mis panid ettevõtted olukorda, kus neil tuli oma toodete turustamiseks uusi võimalusi leida.

E-kaubanduse käibe osatähtsus ettevõtete müügitulust oli eelmisel aastal 15,5%, mis on 6,7 miljardit eurot. Sektorite lõikes on pilt taaskord erinev. Suurim, üle 700 miljoni eurone e-kaubanduse käive oli jaekaubanduse ettevõtetel. Neile järgnesid programmeerimise ja infoalase tegevuse ning tekstiili- ja rõivatööstuse ettevõtted. Samas kahanes mitmes sektoris nagu majutus ja toitlustus e-kaubanduse käive päris oluliselt ja see tegevusala sai ka viirusest tulenevate piirangute tõttu enim kannatada. Majutuse ja toitlustuse tegevusalal langes e-kaubanduse käive ligikaudu kolm korda.

2020. aastal turustas 19% ettevõtteist oma tooteid veebilehe või äpi kaudu. Veebimüügi osakaal oli ettevõtete müügitulust 6%, millest 3% moodustas müük eraisikutele ning 3% müük teistele ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele. E-kaubandusturu veebilehtede kaudu turustas oma tooteid 5% ettevõtteist. Uuringu metoodika järgi nimetatakse veebimüügiks veebipoe või e-vormi kaudu tehtud tellimusi. Veebimüügi alla loetakse ka müüja suhtevõrgu (extranet) või mobiilsete seadmete rakenduste (äppide) kaudu tellimuste täitmist. Veebimüügina ei lähe aga arvesse sotsiaalmeedia kanalites, näiteks Facebookis, turustamine.

Valdavalt turustasid ettevõtted oma tooteid Eestis, 8% ettevõtteist Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides ja 4% väljapool liitu.

EDI-kanalite kaudu müüs eelmisel aastal oma tooteid 6% ettevõtteist ja sel viisil saadud müügitulu moodustas ettevõtete müügitulust 10%. Enim on e-kaubanduse võimaluste kasutamine kasvanud hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses.

Rahvusvahelise võrdluse kohta 2020. aasta andmed veel puuduvad. 2019. aastal püsis Eesti e-kaubandusega ettevõtete pingerea alusel EL liikmesriikide keskmise juures. Eesti ettevõtetest 17%-le andis e-kaubandus enam kui protsendi kogu ettevõtte aasta müügitulust.

Rahvusvahelise võrdluse andmed avaldatakse Eurostati andmebaasis 9. detsembril 2021. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et Eurostati andmebaasis on andmete aastaks märgitud nende kogumise aasta, kuigi e-kaubanduse andmeid küsiti uuringus 2020. aasta kohta.

E-kaubanduse kohta kogutakse andmeid uuringuga „Infotehnoloogia ettevõttes“, mis viidi esmakordselt läbi 2010. aastal. Uuringusse kuuluvad kümne ja enama hõivatuga ettevõtted, mis on määratletud rahvusvaheline metoodikaga, et tagada andmete võrreldavus Euroopa Liidu liikmesriikide seas. Suure tõenäosusega oleks e-kaubandusega tegelevate ettevõtete osakaal suurem, kui vaatlusse oleks kaasatud ka mikroettevõtted, aga ettevõtete koormuse vähendamist silmas pidades seda ei tehta.

Foto: Shutterstock