Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid Eestisse üle 13 miljoni euro maksutulu

Uudis
Postitatud 19. jaanuar 2021 8:00

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Selgus, et 2019/2020. õppeaasta jooksul maksid välisüliõpilased Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuna kokku 10 miljonit eurot ning välisvilistlased üle 3 miljoni euro.

Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal 5520 välisüliõpilast ehk rohkem kui kunagi varem. Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul selgus analüüsist, et välisüliõpilaste seas tuli töötamist võrreldes kohalike üliõpilastega harvemini ette. „Kohalikest üliõpilastest töötas õpingute ajal 84%, välisüliõpilastest tegid seda vaid pooled. Töötavate välisüliõpilaste eest tasuti 2019/2020. õppeaastal tulu- ja sotsiaalmaksu kokku 10 miljonit eurot ehk 2 miljoni euro võrra rohkem kui aasta varem. Eelneva õppeaasta välisüliõpilastest vilistlased lisasid omakorda maksudena kokku 3,6 miljonit eurot,“ täpsustas Rootalu.

Eestis töötavate välisüliõpilaste ja -vilistlaste osakaal 2019/2020. õppeaastal

Haridus- ja noorteameti programmi "Study in Estonia" juht Eero Loonurme sõnul kaalub välistudengite panus Eesti majandusse üles nende õpetamiseks vajalikud riigi investeeringud. "Lisaks välistudengite ja -vilistlaste osalemisele tööturul ning sellest tekkivale maksutulule kaasnevad nende Eestis õppimisega ka õppemaksud, elamiskulud ja lähedaste külastused siia," täpsustas Loornurm. Ta märkis, et ka rahvusvahelise uuringukeskuse I-Graduate uuring „International Student Barometer“ näitas, et juba üksnes välisüliõpilaste kulutused eluasemele ja igapäevaelule ulatusid eelmisel õppeaastal umbes 33 miljoni euroni.

Loe põhjalikumat ülevaadet statistikablogist.

Vaata ka analüüsi kokkuvõtet.

Faktid

  1. Pooled Eestis õppivad välisüliõpilased töötavad õpingute ajal, tavaüliõpilastest töötab üle 80%.
  2. Õppeaastal 2019/2020 oli õpingute ajal töötavate välisüliõpilaste osakaal veidi väiksem kui aasta varem.
  3. Suurema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt välisüliõpilased, kes õpivad IKT või tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, samuti ärinduse, halduse ja õiguse välisüliõpilased. IKT välisüliõpilastest töötas õpingute kõrvalt õppeaastal 2019/2020 umbes kaks kolmandikku.
  4. IKT ning tehnika, tootmise ja ehituse valdkondade vilistlased jäävad ka teistest sagedamini lõpetamise järel Eestisse tööle.
  5. Väiksema tõenäosusega töötavad õpingute kõrvalt põllumajanduse ning tervise ja heaolu valdkonna välisüliõpilased.
  6. Populaarsemad (ettevõtete) tegevusalad, kus välisüliõpilased töötavad, olid õppeaastal 2019/20 info ja side, majutus ja toitlustus ning haridus.
  7. Välisvilistlased panustasid kõige rohkem info ja side tegevusala ettevõtetesse, millele järgnesid töötleva tööstuse ning finants- ja kindlustustegevuse ettevõtted.
  8. Välisüliõpilased töötavad kohalike üliõpilastega võrreldes sagedamini välisomanike ettevõtetes.
  9. Eelmise aasta kevadel kehtinud eriolukorra ajal kaotasid välisüliõpilased töö suurema tõenäosusega kui kohalikud üliõpilased.
  10. Õppeaastal 2019/2020 maksid välisüliõpilased Eestis tulumaksu 3,1 miljonit ja sotsiaalmaksu 7 miljonit eurot.
  11. Õppeaastal 2018/2019 lõpetanud välisüliõpilased maksid Eestis 2019/2020. õppeaastal tulumaksu 1,2 miljonit ning sotsiaalmaksu 2,4 miljonit eurot.

Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

 

Täpsem teave

Kadri Kütt
meediasuhete juht

statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181

Foto: Shutterstock

Hooldustööde tõttu on 27. oktoobril ajavahemikus 17.00–17.30 katkestus statistikaameti elektrooniliste aruannete kogumise keskkonnas eSTATTäname mõistva suhtumise eest!